Rubriigiarhiiv: Poliitika

Kiviõli regiooni ühinemisläbirääkimised 09.03.2016

KIVIÕLI REGIOONI ÜHINEMISLÄBIRÄÄKIMISED

Avakoosoleku p r o t o k o l l

Maidlas 09.märts 2016 nr 1

Algus kell 11.00, lõpp kell 13.15

Konsultant: Mihkel Laan (Cumulus Consulting OÜ)
Protokollis: Tiina Urban (Kiviõli linnasekretär)
Võttis osa: 22 osalejat (nimekiri registreerimislehel lisatud protokollile) Kiviõli linn, Lüganuse vald, Sonda vald ja Aseri vald

Avasõnad tervituseks ütleb Lüganuse Vallavolikogu esimees Marja-Liisa Veiser

Tervitussõnavõtuga esineb Kiviõli linnapea Nikolai Vojeikin

Konsultant Mihkel Laan tutvustab ajakava:
1. Sissejuhatus: läbirääkimiste taust; teadaolevad tähtajad ja vajaminev dokumentatsioon; konsultandi roll läbirääkimistel
2. Piirkonna üldpilt: peamised sotsiaalmajanduslikud näitajad
3. Läbirääkimiste käigus lahendamist vajavate probleemide ja ootuste esitamine iga KOVi poolt
4. Läbirääkimiste korraldusega seotud küsimused, sh:

• ajakava
• komisjonid
• kokkusaamiste korraldus, sh tehnilised aspektid
• andmete ja analüüside vajadus
• tegevuste rahastamine
• läbirääkimisprotsessi töönimetus
• kommunikatsiooni alused ja korraldus

M.Laan: missugune on üldpilt Kiviõli regiooni linnade/valdada ühinemisel:

• Loogiline kooslus: 1 suurem keskus ning sellega seotud tagamaa, funktsionaalselt toimiv ja loomulik
• Pikaajaline ja toimiv koostöö (ühised investeeringud, tegevused, kokkusaamised jne)
• Mõistlik suurus ja vahemaad – ca 11 000 inimest ja 666 km2, enamus asulad keskusest lähemal kui 10 km
• Keskuslinn ja teised KOVid – võrdsed partnerid (5500 + 5500)
• Toredad ja koostöötahtelised inimesed
• Ühinemine tundub loogiline ja hea mõte

M.Laan: täna on väga õige ja viimane aeg alustada ühinemisläbirääkimistega, sest oodata seaduse jõustumist pole mõtet. 2017.a jaanuari kuus peab olema ühinemiseks valmidus olemas ja nõusolek, koos vajalike lisadokumentidega, esitatud maavanemale.

Mis on oluline:
M.Laan – oluline on soov ja tahe, head lahendused on vaid enda kätes, piisav „lennukõrgus“. Kõiki detaile ei saa ühinemislepingusse kirja panna. Ühinemislepingus kajastatakse strateegilised küsimused ja kokkulepped.
Iga asjaomane vald/linn tagab:

1) vajalike uuringute tegemise – ei ole ilmtingimata vajalik
2) läbirääkimiste protsessi läbipaistvuse ja avalikustamise – koduleht, eraldi teavitusplaan
3) elanike arvamuse väljaselgitamise – volikogud kehtestavad korra.

M.Laan tutvustab piirkonna üldpilt, sh peamiseid sotsiaalmajanduslikke näitajad (lisatud slaididena protokollile)

Kõik omavalitsused toovad välja kuni 5 peamist ootust/soovi ja probleemi/muret seoses ühinemisläbirääkimistega

Kiviõli linn
Ootused:

• Üheskoos pakkuda paremat tervise ja sotsiaalabi teenust läbi tervisekeskuse arendamise
• Parem ühistranspordi korraldus
• Võimalus arendada ühiselt turismi
• Ettevõtluskeskkonna ühises arendamises potentsiaal (väikeettevõtlus)

Mured:

• Elanikke hirmutatakse pseudoteemadega
• Erinevad kogukonnna ja kultuurid
• Suurtööstus ja sõltuvus ressursimaksudest

Aseri vald

• Kõikide osapooltega arvestamine ka tulevikus
• Pakutavate teenuste taseme parandamine (vähemalt säilitamine)
• Kokkulepitud ühinemislepingu punktidest kinnipidamine
• Volikogus esindatuse tagamine proportsioonaalselt
• Investeeringute jaotuse kokkuleppe täitmine
• Haridus, sotsiaal jt valdkondade arendamine

Aseri vallavolikogu otsustab 28.03.2016 istungil, millisel suunal peetakse edasisi ühinemisläbirääkimisi, kas Kiviõli või Kunda linnaga.

Lüganuse vald
Ootused:

• Võimekuse kasv ja tagamine – spetsiaistid, toimimine jms
• Haldusmenetluse lihtsustamine – transport, haridus jne
• Kvaliteetsemad avalikud teenused
• Asjaajamise lihtsustamine – kohapeal sots ja majandus
• Valimistel võiks olla mitu valimisringkonda
• Külavanemate kaasatuse tagamine

Mured:

• Ääremaastumine
• Linna domineerimine
• Aseri küsimus, kogu Ida-Virumaa küsimus: mõelda suuremalt juba täna
• Poliitiline killustatus
• Regionaalne killustatus
• Võimalikult kodulähedase hariduse tagamine
• Kaevandustemaatika probleemid
• Eakate kõrge %
• Suurtööstuse edasine areng (Kiviõli Keemiatööstus)
• Ühinemislepingu pidavus
•  Avalike teenuste säilitamine: sots. + majanduse osa

V.Rauam: siin rõhutaks, et see on laiem küsimus regioonis, oluline on Ida-Virumaa liikumine üldse. Aseri otsus on oluline, sest ei tahaks moodustada valda napilt üle 5000 elanikuga. Võik olla ikka 11 000 elanikuga omavalitsus. Tekiks võrdväärne partner lõuna regiooni kõrval.

Sonda vald Ühinenud KOVi puhul oluline
Ootused:

• Sonda tänasel territooriumil säiliks ka hea elukeskkond (mitte ainult kaevandamine)
• Ühistranspordi korraldus (mis saab dotatsioonist?) – peab olema tagatud ka kaugematele küladele
• Kvaliteetsem haridus (kodulähedane, vähemalt algkool)
• Et inimesed saaks kaasa rääkida ka tulevikus suures KOVis (külavanem)

Probleemid:

• Piirkonna suurim tööandja – mis saab tulevikus?
• Teenuste kaugenemine, punktid peaksid jääma kohapeale

Küsimus: kas riik on külavanemate staatuse reguleerimas?

M.Laan: riigi poolt külavanemate keskset regulatsiooni ja lahendust ei tule.

A.Eiche: Külavanemate institutsiooni saab ühinemislepingus ära reguleerida.

Läbirääkimiste korraldusega seotud küsimused

• Ajakava
• Komisjonid
• Kokkusaamiste korraldus, sh tehnilised aspektid
• Andmete ja analüüside vajadus
• Tegevuste rahastamine
• Läbirääkimisprotsessi töönimetus
• Kommunikatsiooni alused ja korraldus

Ajakava:
OTSUSTATI: Selleks, et aasta lõpuks jõuaks protsessi läbida, koostatakse ühinemislepingu esimene versioon hiljemalt Jaanipäevaks. See ei oleks avalik versioon, vaid suunatakse volikogudesse tutvustamiseks. Andmete alustabeli vorm (asutused, töötajad, palgatasemed, lasteaialapsed, õpilased, toetused, investeeringud, osalused organisatsioonides) esitatakse M.Laanile 2 nädala jooksul peale vormi laekumist KOV-ile. Andmete edastamist koordineerib Kiviõli linn.

Komisjonid:
M.Laan: komisjonide moodustamisel on välja pakkuda 2 võimalust:
1) moodustada eraldi komisjonid (nt 2 inimest igast KOVist):

• Haridus, noorsootöö, kultuur ja vaba aeg
• Sotsiaalteenused ja –toetused + tervishoid
• Kommunaal, ettevõtlus (turism), ühistransport
• Juhtivkomisjon (investeeringud, korraldusmudel, juhtimine) + keskkond

2) võimalus – juhtivkomisjon, kus käsitletakse kõiki teemasid?

OTSUSTATI: jätkata koostööd esimese variandiga, kus komisjonid teevad tööd valdkonnapõhiselt ja juhtivkomisjoni kureerib tegevusi. Juhtivkomisjon annab informatsiooni üldkogule.

Kokkusaamine:
OTSUSTATI: läbirääkimiste koosolekuid peetakse rotatsiooni korras järgemööda igas ühinevas omavalitsuses. Koosoleku päevaks saab teisipäev (erandjuhtudel neljapäev). Järgmine kokkusaamine toimub Kiviõli I Keskkoolis 05.04.2016 algusega kell 09.00. Koosolekud toimuvad terve pika päeva, plokkide kaupa. Kohapeal on olemas koordinaator. Võõrustaja tagab koosoleku ruumid ja tehnika, kohvi, tee jne. Võõrustaja tagab koosoleku protokollimise.

Rahastamine:
OTSUSTATI: esialgu ühinemise fondi (osaleb iga OV rahaliselt, nt 1 euro iga elaniku kohta) mitte moodustada, seda saab otsustada ja korraldada jooksvalt töö käigus.

Elanike küsitlus:
M.Laan: elanike küsitlust on võimalik teha nii küsitluspunktides kui ka elektrooniliselt (VOLIS) või ainult küsitluspunktides. E-hääletamine on võimalik Andmevara lahenduse VOLIS kaudu. See maksab suurusjärgus 1500 – 1700 eurot. Hääletus on rahvastikuregistri põhine. Kindlasti tuleks kaaluda e-hääletust alternatiivina hääletuspunktidele.

Kommunikatsiooni alused ja korraldus:
Eesmärk on tagada avalik ja läbipaistev protsessi kajastus

OTSUSTATI: Sonda valla esindaja täpsustab, kas on mõeldav nende IT inimese poolt luua eraldi ühinemise teemaline veebileht ja seda administreerida. Kui see pole võimalik, siis tuleb arutusele siiski ühinemise fondi loomine ning veebileht tehakse nendest vahenditest.

A.Eiche: tean, aga täpsustan, et on olemas võimalus ühinemisprotsessi ajaks kaasata abiliseks praktikante.

Tiina Urban
protokollija

ALLIKAS: Kiviõli regiooni ühinemisläbirääkimised Avakoosoleku protokoll 09.03.2016

(24)

Kiviõli soovib naabritega ühineda

ühinemine

Kiviõli linnajuhid tegid eelmisel nädalal naaberomavalitsustele ametliku ettepaneku alustada nendega konsultatsioone ühinemise teemal.

Kiviõli volikogu esimees Eldrur Lainjärv ja linnapea Nikolai Vojeikin saatsid eelmisel nädalal Lüganuse, Aseri jaSonda vallale ettepaneku alustada omavalitsuste ühinemiseks konsultatsioone.

Uue linnapea algatus

Kirjas märgitakse, et arvestades Kiviõli piirkonnas toimunud rahvastiku vähenemist ja vananemist, ei suuda siinsed omavalitsused omaette jäädes täita neid hindamiskriteeriume, mida vabariigi valitsus on praegu omavalitsustele välja töötamas. “Seeläbi muutub küsitavaks gümnaasiumihariduse, perearstikeskuse ja teiste eluliselt vajalike avalike teenuste jätkusuutlik pakkumine regioonis,” seisab kirjas, kus konsultatsioonide eesmärgiks nimetatakse  piirkonna haldusterritoriaalse korralduse muutmist ning võimekama omavalitsuse moodustamist.
Kiviõli volikogu moodustas ka haldusreformi ettevalmistamise töörühma, mille juhiks sai linnapea Nikolai Vojeikin.
Linnapea sõnas Põhjarannikule, et naabrite kutsumine ühinemise üle rääkima oli tema algatus. “Mul on hea meel, et meie volikogu seda toetas. On selge, et ka Kiviõlil, mis on praegu selles piirkonnas suurim omavalitsus, jääb edasiseks arenguks omaette jäädes elanikke väheks. Nii meil kui naabritel tuleb oma kogukondi veenda, et ühinedes muutuks kogu piirkond tugevamaks ja põnevamaks,” sõnas ta.
Vojekini hinnangul oleks omavalitsus, kus elanikke oleks üle 10 000 ning mis hõlmaks Soome lahe rannikut, Sonda metsi ja Maidla kandi rabasid, juba looduslikult väga huvitav. “Aga ka turismi arendamiseks avaneksid hoopis uued võimalused, sest sellises omavalitsuses oleksid ju   nii seiklusturismikeskus, Aidu veekeskus, Maidla mõis, Uljaste järv kui  veel palju muid huvitavaid objekte,” arutles ta.

Naabrid äraootavad

Kolmelt naabrilt ootab Kiviõli vastust hiljemalt 31. augustiks.  Aseri vallavanem Artur Seppern ütles, et nende volikogu kogunebki alles augusti lõpus. “Mina olen seda meelt, et peame ühinemiseks ise aktiivselt partnereid otsima ja kaaluma, mis on meile parem, aga mitte laskma end kellegagi sundkorras liita,” sõnas ta.
Sepperni sõnul on Aseril põhimõtteliselt kaaluda kahe variandi vahel. “Kas vaadata Kiviõli või Kunda poole,” sõnas ta ja tunnistas, et käis sel nädalalgi sama teemat arutamas Kunda linna juhtidega. “Mõlema omavalitsusega oleme mingil määral seotud.”
Lüganuse vallavanem Viktor Rauam ütles, et Kiviõli ettepanek on veel väga värske, et mingit seisukohta väljendada. “Augustis volikogu kindlasti arutab seda,” sõnas ta.
Samas märkis Rauam, et kuna Lüganuse inimesed alles puutusid kokku kolme omavalitsuse ühinemisega, siis ei pruugi uue ühinemise suhtes erilist entusiasmi olla. “Meil tuleb eelmisest liitumisest veel osas asjades toibuda, sest ega see organisatsioonilises mõttes kerge protsess polnud,” sõnas Rauam 2013. aasta valimiste järel toimunud Püssi linna, Maidla valla ja Lüganuse valla ühinemise kohta.
Rahvastikuregistri andmetel elas tänavuse aasta alguse seisuga Kiviõli linnas ning Lüganuse, Aseri ja Sonda vallas kokku 11 351 inimest. Eelmise aasta jooksul vähenes neil nelja peale kokku elanike arv 381 inimese ehk rohkem kui kolme protsendi võrra.

Erik Gamzejev

Alliaks: Põhjarannik

(275)

Uus linnapea otsib Kiviõlile antidepressanti

vojeikinAprilli lõpus Kiviõli linnapeaks valitud Nikolai Vojeikin (65) ei pelga nimetada praegust Kiviõli depressiivseks väikelinnaks, ent tahab linnaruumi parandamise ja elanike suurema kaasamisega otsuste tegemisse muuta seda mõnusamaks elupaigaks.

Mis tõi teid linnapeaks Kiviõlisse, kus on teada, et midagi väga rõõmustavat ees ei oota?
Mul on juured ja ka kodu Ida-Virumaal. Olen juba selles seas, kus tundsin, et ei jõua enam kodust ja perekonnast eemal kaugel tööl käia. Seepärast otsustasingi mullu novembris Maardu linnavalitsusest ära tulla.
Samas ei tahtnud ka pensionipõlve pidama jääda − nii riigi- kui omavalitsustöö kogemusi on päris palju ja vormil pole viga.
Kord kevadel sõitsin uudistama Kiviõli vana tuhamäge. Läksin ka majja, kus omal ajal keskkooli lõpetasin, ehk praegusesse linnavalitsusse. Komistasin seal parajasti olnud [ettevõtja ja volikogu esimehe] Eldur Lainjärve peale. Jutuajamise käigus kerkis ka linnapea teema. Lainjärv helistas ja pidas nõu Tiit Kuusmikuga [volikogu liige, praegune Toila vallavanem] ja siis hakkaski see mõte arenema.
Uskuge või mitte, aga sel hetkel tundsin kusagil oma sisemuses imelikku tunnet, et võiks Kiviõlis toimetama hakata. Ei teagi, oli see nüüd nostalgiapuhang − kogu mu nooruspõlv möödus ju seal − või midagi muud. Aga ma hakkasin sellest mõttest kinni.
Kuidas praegune linn teie nooruspõlvega võrreldes muutunud on?
Tollal tegin kõvasti sporti ja elu möödus põhiliselt staadionil. Tegin kümnevõistlust ja odaviset ning pääsesin ka Eesti noortekoondisesse. Sportlase karjäärile tõmbas kriipsu õnnetu võistlus Leningradis, kui kukkusin laenatud teibaga hüpates kolme meetri kõrguselt tellingutele ja tegin käe katki.
Praeguse Kiviõli linnapilt on muutunud kahjuks halvemuse poole. Linnaruum on äärmiselt räämas ja eriti kehvas seisus on muidugi kogu elamumajandus. See on täiesti depressiivne väikelinn.
Te ei pelga linnapeana seda täiesti avameelselt tunnistada?
Ma vabandan, et kasutan sellist väljendit, aga seda ei saa salata. Nii see on.
Eks ma olen elu jooksul nii mööda Eestit kui ka maailma ringi rännanud ja näinud igasuguseid linnu. Võrdlusmoment on ikka drastiliselt Kiviõli kahjuks. Minule ongi kõige tähtsam küsimus linnaruumi kordategemine.
Kas see on teie silmis Kiviõli antidepressant?
Just. Kui me ei muuda linna üldilmet inimväärsemaks, siis on lootusetu arvata, et noored inimesed Kiviõlisse püsima jääksid.
Arvan, et ka kõik eelnevad linnapead on tahtnud linnaruumi parandada, aga see soov on jäänud rahapuuduse taha.
Kus teie selleks vajalikku rahaallikat näete olukorras, kus maksumaksjate hulk aina kahaneb?
Olen nüüd kaks ja pool kuud ametis olnud ja päris paljude kohalike inimestega rääkinud. Optimism pole neis just päris ära kadunud, aga pole ka erilist usku, et midagi võiks paremaks muutuda. See usk tuleb inimestes taas tekitada, kuigi on selge, et kiireid muutusi ei tasu loota. Rahvaga tuleb rohkem rääkida ja kaasata rohkem kogukonda eelseisvate plaanide aruteludesse. Teeme ühe asja korda näiteks 2016. aastaks ja järgmise 2018. aastaks. Olge kannatlikud, ärge heitke meelt ega kaotage usku.
See on selline jutt, mida sõjaväe kaplan räägib enne lahingusse minekut. Positiivsete hoiakute kujundamine on muidugi tähtis, aga sellega iseenesest linnapilt ei muuda.
Omavalitsuse roll on süsteem luua, projekte kirjutada, lobitööd teha. Kui kaasame sellesse protsessi ka linna aktiivseid inimesi, siis üheskoos hakkame leidma tasapisi ka rahastamisallikaid.
Praegu on näiteks 6-7 kortermaja lammutamise ootel. Ühe suure nii-öelda inimmahuti lammutamine maksab 27 000 eurot. See on suur raha, aga peame kogukonda veenma, et seda tuleb teha, sest muidu ei taha tulla siia ei ettevõtjad ega keegi teine.
Kas midagi uut ka plaanite teha või oletegi keskendunud esialgu lammutamisele?
Isegi lammutamine on keeruline, millegi uue tegemine veelgi raskem.
Kuid Kiviõlis on ka mitmeid pärle nii vormiliselt kui sisuliselt: 1. keskkool, lasteaed Kannike, seiklusturismikeskus, kunstide kool. Meil on suured laiad tänavad, palju rohelust.
Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve on saanud kesklinna korda. Nüüd võiks järgmisena olla Kiviõli kord, meil on Kesktänava korrastamiseks taotlused sees. Kui saaksime oma promenaadi ja kergliiklusteed ja uue linnamööbli ja ehk ka ühe purskkaevu, terviserajad, siis muutuks linnaruum oluliselt paremaks.
Kiviõli võiks muutuda ka jalgrattasõbralikumaks. Mõtleme projekti peale, kuidas ühendada jalgrattateedega Kiviõli linn ja seiklusturismikeskus ning Aidu veekeskus, luua tänavatele jalgrattalaenutused ja -parklad.
Kiviõli linnale on väga suur mõju ühel ettevõttel − Kiviõli Keemiatööstusel, kes on ülekaalukalt suurim tööandja, linnakassa täitja, soojusega varustaja, aga samas ka saastaja. Kuivõrd sellises olukorras suudab linnavalitsus iseseisvaks jääda või üleüldse teha näiteks etteheiteid selle kohta, et tehas laseb sageli linna peale musta tossu?
Sellega pole mingeid probleeme. Linnapea peabki selliste asjade pärast nurisema. Ettevõtja omakorda peab tõestama, et tema tootmine vastab kehtivatele nõuetele.
Üks asi on normid, teine emotsionaalne pool, mida kogetakse silmade ja ninaga. See emotsionaalne pool on linnast mulje kujunemisel sama tähtis kui linnaruum.
Olen nõus. Samas olen esimeste kohtumiste põhjal mõistnud, et keemiatööstuse praeguste omanike ja juhtide puhul on tegu sotsiaalselt vastutustundliku seltskonnaga. Nad saavad aru, et kui nad pole sotsiaalsete või keskkonnaprobleemide lahendamisel linnavalitsusele heaks partneriks, siis ei ole ka nende ettevõttel pikka perspektiivi. Ma usun, et seetõttu laabub meil nendega koostöö hästi ja aja jooksul laheneb ka see tossuprobleem.
Mis aastal?
Ei julge seda praegu öelda. Esmalt on tähtis, et me saaksime siia stabiilse ja usaldusväärse õhuseire, mis annaks numbriliselt adekvaatse ülevaate, mis oleks ka kõigile avalik.
Kiviõli võõrustas sel aastal Ida-Virumaal võidupüha paraadi. Räägitakse, et traditsioon hakata Eestis tähistama võidupühal ka maakaitsepäeva on teie algatus. Kas see on nii?
See võib kõlada eputamisena, aga on küll. Töötasin sel ajal Harju maavalitsuses sisejulgeoleku nõunikuna, tegeldes ka tsiviil-, militaar- ja operatiivteenistuste koostöö korraldamisega. Maavanema juures oli sellekohane nõuandev organ, mida ma juhtisin ja kus kõik teised peale minu olid mundris mehed.
Pärast üht järjekordset nõupidamist rääkis kaitseliidu Harju maleva pealik, et käis Soomes sealsete reservistide korraldatud maakaitsepäeval. Hakkasin hiljem uurima, millega tegu. Kui saime järgmine kord kokku, ütlesin, et poisid, teeme siin Harjumaal ka ja teeme võidupühal ning nimetame seda samuti maakaitsepäevaks. Viisimegi selle suure entusiasmiga 1996. aastal Rae vallas Jüris läbi. Paraadid, relvade ja tehnika näitus, helikopterid, lahingute rekonstruktsioonid. Oli vinge värk ja otsustasime, et hakkame igal aastal tegema.
Mõned aastad hiljem kohtusid kõik Eesti maavanemad president Lennart Meriga, kes oli kuulnud meie maakaitsepäevast ja küsis meie maavanema Mait Korneti käest, millega täpsemalt tegu. Ära kuulanud, öelnud Lennart Meri: igal pool hakkame võidupühal nii tegema − igas maakonnas.
Mõnevõrra üllatav, et sellise isamaalise algatusega tuli välja mees, kes 1980. aastate alguses oli läinud Leningradi kõrgemasse parteikooli õppima hoopis teistsugust ajalugu ja ideoloogiat. Mis teid sinna viis?
Too aeg oli nagu oli. Igaüks, kes natuke aktiivsem tüüp oli ja otsis väljundit, et tollases süsteemis midagi ära teha, pidi sellised koolid läbi käima. Minul see kool nüüd mingit maailmavaadet küll ei kujundanud. Ma ei olnud parteilistes ametites mingi ideoloog, vaid pigem administraator.
Parteilise karjääri tipuks sai siiski Kohtla-Järve rajoonikomitee kolmanda sekretäri amet.
See tähendaski tööstuse ja põllumajanduse kureerimist. 1996. aastal astusin Reformierakonda. Selle erakonna tolleaegne liberaalne maailmavaade oli mulle lähedane.
Mõned inimesed koguvad münte, teised marke. Teile peaks olema päris korralik parteipiletite kogu. Miks te neid hüppeid nii palju olete teinud?
Ega väga palju polegi. Kui 2010. aastal asusin tööle Maardu linnavalitsusse, siis tunnetasin, et mu Reformierakonda kuulumisele vaadatakse väga viltu.
Et tegu on ansiplasega?
Jah. Sellest tehti suur number. Ükskord viskas see ka linnapeal Georgi Bõstrovil üle ja eks mind siis survestati, et parem on välja astuda.
Neid põhjusi, miks ma mullu novembri alguses Bõstrovi juhitava vasakparteiga ühinesin, ma avalikustada ei tahaks. Kuid tõsiasi on, et juba kolm nädalat hiljem tulin ma Maardust ära ja sisuliselt ei sidunud mind selle parteiga midagi. Mu oma laiskus oli, et taipasin alles tänavu kevadel sealt välja astuda. Ega see lugu mulle ei meeldi, aga ma ei salga, et see oli mõnes mõttes pealesunnitud käik, millel pole mingit pistmist maailmavaatega.
Olete Kiviõlisse tulles rääkinud, et ilmselt astute Keskerakonda, kuna see partei on teid linnapeaks valinud.
Ma pole seda teinud ja ehk ei tulegi seda teha. Loodan, et mind ei hakata selles ka survestama. Ma eelistan olla Kiviõli huvide eest seisva meeskonna, aga mitte mõne partei liige.
Töötasite mitu aastat Georgi Bõstrovi kõrval, kellest on jäänud sellise Maardu tsaari kuvand. Tänu millele on tal õnnestunud nii pikalt seal võimul püsida ja mida temalt õppisite?
Ta on tore inimene. Ta on ehtne selline hea majavalitseja või vene keeles öelduna hozjastvennik’u juhitüüp ning sealsele kogukonnale see ilmselt sobib. Tal on hea kuulmine, aga teisi ta eriti ei kuula. Mina ei ole sellise autokraatse juhtimisstiili harrastaja.
Järgmised kohalikud valimised on juba 2017. aasta sügisel. Mis peaks selleks ajaks olema Kiviõlis teistmoodi?
See aeg pole pikk − pooleli olevad asjad tuleb lõpuni viia. Minu meelest on pika vinnaga ettevõtmiste elluviimisel väga tähtis ka stabiilsus, et võimul olevale seltskonnale antakse toimetamiseks aega. See mõttelaad, et kui kõike soovitut kiiresti ei tule, siis anname linnapeale kinga, elu paremaks ei tee.

Erik Gamzejev

Allikas: Põhjarannik

(423)

Tänuavaldus Lüganuse Vallavalitsusele

tee

Tahaksin avaldada siirast tänu Lüganuse vallale ja tema töökale kollektiivile turvalisuse uuele, enneolematutesse kõrgustesse, võiks lausa öelda – uutesse dimensioonidesse tõstmise eest.
Pärast seda kui eile (10.07.15) varahommikul eemaldati Purtse külas A.Rossmani vallavanemaks oleku ajal meie kirjaliku avalduse alusel paigaldatud ” ÕUEALA”märgid, tõusis piirkiirus igasuguste kiirust reguleerivate märkide puudumise tõttu hoobilt 90 kilomeetrini tunnis! Igatahes on see lausa suurepärane lahendus perele, kus kasvab 3 alaealist last ning kelle majast teeni on vähem kui 8 meetrit.
Kas selline lähenemine ” tüütutest kodanikest ” vabanemiseks on midagi uut? Vaevalt. Kõik uus on unustatud vana. Lüganuse vald on võtnud kasutusele põhimõtte – Pole inimest, pole probleemi! Kas see, et Lüganuse vald on asunud annulleerima oma eelnevate vallavanemate otsuseid, vääriks nelgikimbuga tunnustamist, peab mõtlema. Igal juhul on tegemist vallaametnike ja nende lähikondsete jaoks olulise töövõiduga. Hurraa, seltsimehed!

Kristiina Poljakov

(641)

Lüganuse vallavolikogu liikme arupärimine

Lüganuse vallavolikogu liikme arupärimine

Marja – Liisa Veiser
Volikogu esimees
29.01.2015.a.

Arupärimise adressaadid:

Lüganuse vallavanem             Allar Aron
                                                        Lüganuse vallavalitsuse liige
(keskkonnaspetsialist)           Krisli Kaldaru

Arupärimise esitaja:

Lüganuse vallavolikogu liige  Enno Vinni

 

 

Lähtudes Lüganuse valla põhimääruse § 25 lõigetest 1 ja 2 esitan alljärgneva arupärimise:

 I Maidla (täna Lüganuse) vallavalitsuse (edaspidi vald), Eesti Energia Kaevandused AS (edaspidi EEK)  ja Eesti Energia AS (edaspidi EE) vahel 25. veebruaril 2011.a. sõlmitud koostöölepingu punkti 4.2 alapunkti 4.2.5 (Toetab Valla territooriumile jäävaid veeühistuid aastatel 2011 – 2016) täitmisest.

08.septembril 2014.a. esitasin kirjalikult ettepaneku näidata arengukava eelarvestrateegias aastateks 2015 – 2018 koostöölepingu punktis 4.2. toodud kohustuste (tulevikus täitmisele tulevad kohustused) täitmise ajagraafik ja täitmiseks planeeritav finantsressurss (lisa 1). Sõltumata sellest, et tegemist oli ühe ühinemislepingu olulise kohustusega, mille eesmärk on vallakodanikele kvaliteetse joogivee tagamine  ning läbi selle elanike kaevandustegevusest räsitud elukeskkonna  parandamine, jäeti ettepanek rahuldamata. Koostöölepingu punkti 4.2.5 (tõlgendus: toetab valla territooriumile jäävaid veeühistuid aastatel 2011 – 2016 = veepuhastussüsteemide paigaldamissega) kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) kohustusena paigaldada neljasse põlevkivi kaevandaja poolt rajatud pumbajaama veepuhastussüsteemid. Kummaline tundub vallavanema vastuskiri ettepanekule (lisa 2), milles kohustati ettepaneku tegijat esitama vallavalitsusele vajalikke tööde täitmise ajagraafik ja täitmiseks planeeritav finantsressurss (milleks siis KOV – l täitevorgan ja vastutavad ametnikud).  Näiteks täiendavate ettepanekutega (kuni 8.09.2014.a.) arvestamise koondis (lisa 3) on infrastruktuuri ja keskkonna all toodud ilma eelnevate hinnanguteta idee Purtse männiku, Lüganuse ja Kulja külaplatside arendamiseks summas (eeldatav KOV osalus) 20 000 €. Samas dokumendis on märgitud, et koostöölepingu punkt 4.2.5 toodud kohustuste täitmise finantseerimine toimub eelarve – 05 Keskkonnakaitse ja 06 Elamu- ja kommunaalmajandus kaudu. 30.09.2014.a. saatsin vallavanemale täpsustava päringu (lisa 4), et saada selgust, kuidas täpsemalt finantseerimine toimub. Vastusest selgus, et segan vallaametniku tööd. Üritasin veel kord kaasata arutellu vallavolikogu liikmeid ning tegin omapoolsed ettepanekud (lisa 5) 25. septembri 2014.a. volikogu istungile. Ka see pöördumine jäi tulemusteta. Selline suhtumine näitab, kui ükskõikselt võetakse ühinemislepingus toodud kohustusi. Tänaseks  on Terviseamet teinud ettekirjutused kahele veetarbimisühistule, sest puurkaevudes on rauasisaldus üle joogiveele kehtestatud piirnormi. Ettekirjutused tõendavad veel kord, kui tõsine on olukord. 13. jaanuari 2015.a. ajalehe Põhjarannik artiklis “Maidla veeprobleemid jäävad vee – ettevõtja lahendada“ (lisa 6) vallavanema poolt antud intervjuust selgub, et KOV ei kavatsegi täita enne veeettevõtjale pumplate ja veetraasside üleandmist valla, EEK ja EE vahel 25. veebruaril 2011.a. sõlmitud koostöölepingu punkti 4.2 alapunkti 4.2.5. ja sellega seonduvalt ühinemislepingu punkti 6.11.4.

Käesolevat arupärimist toetavad ja illustreerivad alljärgnevad dokumendid:

  1. Ettepanek Lüganuse valla arengukava aastateks 2014 – 2024 ja eelarvestrateegia aastateks 2015 – 2018 täiendamiseks (lisa 1)
  2. Lüganuse vallavalitsuse 10.09.2014.a. kiri nr 7 – 4.3/1409 – 1 „Ettepanekud valla arengukavasse“ (lisa 2)
  3. Täiendavate ettepanekutega (kuni 8.09.2014.a.) arvestamine arengukavas (lisa 3)
  4. 30.09.2014.a. elektronkirjaga saadetud päring vallavanemale (lisa 4)
  5. Ettepanekud 25.09.2014.a. volikogu istungile (lisa 5)
  6. Ajalehe Põhjarannik 13. jaanuari 2015.a. artikkel „Maidla veeprobleemid jäävad vee – ettevõtja lahendada“ (lisa 6)

Siit küsimused vallavanem Allar Aronile ja keskkonnaspetsialist Krisli Kaldarule*:

  1. Kas ühendomavalitsus plaanib täita ühinemislepingu punkti 6.11.4 ja sellega seonduvalt koostööleppe punkti 4.2.5. Kui ei täida, siis miks?
  2. Kui ühendomavalitsus otsustab täita punktis 1 toodud kohustuse, siis kuidas ja millal? Siin palun esitada täpne ja selge tegevuskava, tähtajad ja finantseerimisallikad.
  3. Kuidas ühendomavalitsus korraldab endise Maidla valla territooriumil paiknevate ja veetarbimisühistute kasutuses olevate pumplate ja veetrasside üleandmise vee – ettevõtjale? Milliseks kujuneb omandivorm peale üleandmist? Esitada täpne selgitus tegevuste ja tähtaegade kohta koos õiguaaktidest tulenevate regulatsioonide äramärkimisega.
  4. Kuidas ühendomavalitsus korraldab heitveetrasside, pumplate ja puhastusseadmete üleandmise vee – ettevõtjale? Milliseks kujuneb omandivorm peale üleandmist? Esitada täpne selgitus tegevuste ja tähtaegade kohta koos õiguaaktidest tulenevate regulatsioonide äramärkimisega. Kuidas lahendatakse KIK toetusega väljaehitatud rajatiste omandivorm või edasine opereerimine (piirangud omandiõiguse üleandmisel)?
  5. Vallavalitsuse poolt on esitatud OÜ Järve Biopuhastus nõukogusse Andrus Kütt. Milline on valla esindaja tegevus eespool märgitud küsimustes? Palun tuua välja konkreetsete tegevuste loetelu.

*Vastus, et vee – ettevõtja lahendab ei ole aktsepteeritav. Kui esitatakse selline vastus, siis lisada millised lepingud või kokkulepped sõlmitakse ja millega nende kohustuste täitmine tagatakse.

II Ojamaa küla veekvaliteedi tagamine

Maidla Vallavolikogu arutas oma 7. koosseisu 49. istungil 30. septembr 2013.a. Aidu karjääri mäetööde lõpetamisprojekti kooskõlastamist. Eesti Energia Kaevandused AS (edaspidi EEK) poolt pidi Ojamaa küla kvaliteetse joogiveega varustamise küsimus olema lahendatud 2013.a. oktoobri kuuks (lisa 7). KOV volitused Maidlas lõppesid 20.oktoobril 2013.a. ning kontroll ja koordineerimine nimetatud tegevuste täitmise üle   läks Lüganuse valla, kui ühendomavalitsuse pädevusse. Suheldes Ojamaa küla elanike Ülo Parve ja Heli Vilumetsaga on selgunud, et tööd on küll EEK poolt teostatud, kuid seisuga jaanuar 2015 on joogivesi tarbimiseks kõlbmatu. Olen pöördunud selle küsimusega valla keskkonnaspetsialisti Krisli Kaldaru poole, kes lubas koheselt külaelanikega ühendust võtta. Omades tagasisidet külaelanikelt, nendega ühendust ei ole võetud.

Siit küsimused vallavanem Allar Aronile ja keskkonnaspetsialist Krisli Kaldarule:

  1. Kes Lüganuse vallavalitsuse ametnikest/töötajatest on tegelenud probleemi lahendamisega? Kelle haldusalasse kuuluva valdkonnaga on tegemist? Palun küsimusele konkreetseid vastuseid.
  2. Mida võetakse ette ja kes probleemidega tegelema hakkab? Palun ametnike või töötajate nimed ning konkreetsete tegevuste loetelu ja täitmise tähtajad.

Vastus arupärimise käesolevale punktile saata Ojamaa küla elanikele Jüri Nerutile, Ülo Parvele ja Heli Vilumetsale.

III Ühinemislepingu punkti 4.7 täitmisest.

Vastavalt Lüganuse ja Maidla valla ning Püssi linna ühinemise aluseks oleva ühinemislepingu punktile 4.7:  Valla teeninduspunktid luuakse Püssi ja Maidlasse, kus toimub elanike vastuvõtt ja teenindamine lähtuvalt vallaelanike vajadustest.

Siit küsimused vallavanem Allar Aronile:

  1. Konkreetselt millistel aadressidel teeninduspunktid asuvad ja kuidas on nende töö korraldatud?
  2. Millised on teeninduspunktide lahtioleku ajad, milliste ametnike või töötajate vastuvõttud toimuvad ning millal?
  3. Kui on probleeme või puudusi ühinemislepingu punkti 4.7 täitmisega, siis millal ja kuidas probleemid lahendatakse?

IV Arupärimisele vastamise viis

Lähtudes Lüganuse valla põhimääruse § 25 lõikest 4 soovin arupärimisele vastamise viisiks adressaatide suulise vastamise arupärimisele järgneval esimesel volikogu istungil. Samas esitan volikogu esimehele ja juhatusele taotluse võtta arupärimisele vastamine volikogu istungi päevakorda. Volikogu päevakorda lülitamise taotlust põhjendan vajadusega anda võimalus täiendavate arupärimist täpsustavate küsimuste esitamiseks vastavalt Lüganuse valla põhimääruse § 24 – le. Paralleelselt soovin arupärimisele adressaatide kirjaliku vastust.

V Arupärimise avalikustamine

Käesolevaga  soovin  arupärimise nõutekohast ja piiranguta kandmist Lüganuse valla avalikku dokumendiregistrisse ning teatan, et antud arupärimises puuduvad minu poolsed avalikustamist takistavad  asjaolud ning avalikustamine ei rikku minu subjektiivseid õigusi.

Lugupidamisega,

/allkirjastatud digitaalselt/

Enno Vinni

Lüganuse vallavolikogu liige

 

Allikas: Lüganuse Valla dokumendiregisrer 1-7/214

(448)