Kiviõli soovib naabritega ühineda

ühinemine

Kiviõli linnajuhid tegid eelmisel nädalal naaberomavalitsustele ametliku ettepaneku alustada nendega konsultatsioone ühinemise teemal.

Kiviõli volikogu esimees Eldrur Lainjärv ja linnapea Nikolai Vojeikin saatsid eelmisel nädalal Lüganuse, Aseri jaSonda vallale ettepaneku alustada omavalitsuste ühinemiseks konsultatsioone.

Uue linnapea algatus

Kirjas märgitakse, et arvestades Kiviõli piirkonnas toimunud rahvastiku vähenemist ja vananemist, ei suuda siinsed omavalitsused omaette jäädes täita neid hindamiskriteeriume, mida vabariigi valitsus on praegu omavalitsustele välja töötamas. “Seeläbi muutub küsitavaks gümnaasiumihariduse, perearstikeskuse ja teiste eluliselt vajalike avalike teenuste jätkusuutlik pakkumine regioonis,” seisab kirjas, kus konsultatsioonide eesmärgiks nimetatakse  piirkonna haldusterritoriaalse korralduse muutmist ning võimekama omavalitsuse moodustamist.
Kiviõli volikogu moodustas ka haldusreformi ettevalmistamise töörühma, mille juhiks sai linnapea Nikolai Vojeikin.
Linnapea sõnas Põhjarannikule, et naabrite kutsumine ühinemise üle rääkima oli tema algatus. “Mul on hea meel, et meie volikogu seda toetas. On selge, et ka Kiviõlil, mis on praegu selles piirkonnas suurim omavalitsus, jääb edasiseks arenguks omaette jäädes elanikke väheks. Nii meil kui naabritel tuleb oma kogukondi veenda, et ühinedes muutuks kogu piirkond tugevamaks ja põnevamaks,” sõnas ta.
Vojekini hinnangul oleks omavalitsus, kus elanikke oleks üle 10 000 ning mis hõlmaks Soome lahe rannikut, Sonda metsi ja Maidla kandi rabasid, juba looduslikult väga huvitav. “Aga ka turismi arendamiseks avaneksid hoopis uued võimalused, sest sellises omavalitsuses oleksid ju   nii seiklusturismikeskus, Aidu veekeskus, Maidla mõis, Uljaste järv kui  veel palju muid huvitavaid objekte,” arutles ta.

Naabrid äraootavad

Kolmelt naabrilt ootab Kiviõli vastust hiljemalt 31. augustiks.  Aseri vallavanem Artur Seppern ütles, et nende volikogu kogunebki alles augusti lõpus. “Mina olen seda meelt, et peame ühinemiseks ise aktiivselt partnereid otsima ja kaaluma, mis on meile parem, aga mitte laskma end kellegagi sundkorras liita,” sõnas ta.
Sepperni sõnul on Aseril põhimõtteliselt kaaluda kahe variandi vahel. “Kas vaadata Kiviõli või Kunda poole,” sõnas ta ja tunnistas, et käis sel nädalalgi sama teemat arutamas Kunda linna juhtidega. “Mõlema omavalitsusega oleme mingil määral seotud.”
Lüganuse vallavanem Viktor Rauam ütles, et Kiviõli ettepanek on veel väga värske, et mingit seisukohta väljendada. “Augustis volikogu kindlasti arutab seda,” sõnas ta.
Samas märkis Rauam, et kuna Lüganuse inimesed alles puutusid kokku kolme omavalitsuse ühinemisega, siis ei pruugi uue ühinemise suhtes erilist entusiasmi olla. “Meil tuleb eelmisest liitumisest veel osas asjades toibuda, sest ega see organisatsioonilises mõttes kerge protsess polnud,” sõnas Rauam 2013. aasta valimiste järel toimunud Püssi linna, Maidla valla ja Lüganuse valla ühinemise kohta.
Rahvastikuregistri andmetel elas tänavuse aasta alguse seisuga Kiviõli linnas ning Lüganuse, Aseri ja Sonda vallas kokku 11 351 inimest. Eelmise aasta jooksul vähenes neil nelja peale kokku elanike arv 381 inimese ehk rohkem kui kolme protsendi võrra.

Erik Gamzejev

Alliaks: Põhjarannik

(263)

5 arvamust “Kiviõli soovib naabritega ühineda” kohta

  1. Haldusreformi valguses – ühinemise poolt või vastu?

    Marja-Liisa Veiser, volikogu esimees

    Haldusreformi vajalikkusest Eestis on räägitud juba üle 20 aasta. Kuigi reformi kriteeriumid on alles väljatöötamisel ning läbiviimiseks vajaliku seadusandluse jõustumise kuupäevaks on kavandatud 1. juuli 2016, on teema juba täna aktuaalne. Vabariigi Valitsusliidu tegevuskavas on eesmärgiks seatud haldusreformi läbiviimine aastaks 2017. Meie jaoks aktuaalseks muudab selle just naaberomavalitsuselt, Kiviõli linnalt, juuli alguses tulnud ettepanek kohalike omavalitsuste ühinemise konsultatsioonide alustamiseks.
    Tänase Lüganuse valla elanikele ei ole ühinemise temaatika kaugeltki võõras. 27.10.2013 aastal moodustus Lüganuse valla, Maidla valla ja Püssi linna ühinemise teel uus omavalitsusüksus – Lüganuse vald, suuruselt teine vald Ida-Virumaal. Ühinemistemaatika on tekitanud paljudes üksjagu vastakaid arvamusi. Kogemus näitab, et läbiviidud ühinemise ettevalmistus oli suhteliselt pinnapealne, kus ilmselgelt oma võimeid üle hinnati ega tajutud piisaval määral olemasolevaid kohustusi. Suhtumine uue valla eelarvelisse võimekusse oli üpriski optimistlik, mis omakorda tingis ka väga optimistliku investeeringute nimekirja kajastamise ühinemislepingus. Tuleb tõdeda, et ühinemisel ei suurenenud sugugi põhitegevuse tulud proportsionaalselt lisandunud kohustustega ühinenud vallas. Loodetud finantsvõimekuse kasvu põhitegevuses ei saavutatud. Olgem realistid – kulutada saab ikka ainult niipalju kui rahakotist võtta on, olgu siis seatud eesmärgid nii kõrged kui tahes. Tänases valguses võib öelda, et mitme vaese liitumine ei taga rikkamat omavalitsust, vaid muudab üksnes statistikat – kolme vaese asemel on üks vaene. Haldusreform saab olla ainult osa riigireformist, muutes riigiaparaadi efektiivsemaks ja kogu süsteemi ametnikukesksest kodanikukesksemaks. Haldusreformi läbiviimine üksnes maalappide ja rahakottide liitmise pärast pole mõistlik, tegutseda tuleb eeskätt vallas elavate ja piirkonna eluvõimet säilitavate inimeste heaolu kasvu nimel ja seda kodanike huve silmas pidades. Täna jääb üle vaid vaagida – kas endise Maidla, Püssi ja Lüganuse ühendamisel on seda tehtud? Kas see on taganud meile märgatava inimeste heaolu kasvu?
    Millised on inimeste kartused täna võimaliku uue ühinemise valguses? Kardetakse kõige enam just väikeste piirkondade ääremaastumist, et ei teata ega tajuta piirkondlikku eripära, inimeste ootusi ja vajadusi ning kaugema nurga “hüüdja hääl” jääbki hääleks kõrbes. Kardetakse ka väljaspool keskust aktiivse elu hääbumist, sest kindlasti on investeerimisvajadus suurema rahvaarvuga keskuses suurem kui mõnes väikeses külas. Need kartused sunnivad inimesi oma senisest elukohast lahkuma. Küsiks ka, millisel moel saab tagatud, et sotsiaalhoolekande, lasteaedade ja koolivõrgu küsimused oleksid lahendatud viisil, mis tagaksid inimväärsed võimalused kogu piirkonnale, ka keskusest kõige kaugemal asuva pere jaoks? Laiemalt vaadates – kuidas saaks tagatud, et Eestimaa külad ja talud ei jääks tühjaks?
    Tänases olukorras, kus ühinemise kriteeriumid ja põhimõtted on veel teadmata ning haldusreformi temaatika veel suhteliselt toores, hääletas 13. augustil toimunud volikogu istungil Lüganuse Vallavolikogu liikmetest valdav enamus (ehk 13-st kohal olnud volikogu liikmest 10) Kiviõli linna ühinemiskonsultatsioonide alustamise ettepaneku vastu. Kaks fraktsiooni kuuluvat volikogu liiget jäi erapooletuks ning üks liige hääletusel osaleda ei soovinud.

    Valla Sõnumid nr 7/18 august 2015

  2. Kiviõli regiooni omavalitsused, kes on maha pidanud juba paar ühinemiskonsultatsiooni, muudavad läbirääkimised ametlikuks: Kiviõli teeb kõigile uuesti liitumisettepaneku, mis teistel tuleb heaks kiita.
    Kiviõli linn tegi suvel naabritele ettepaneku ühinemiskonsultatsioonide alustamiseks, kuid pärast paari koosistumist on jõutud arusaamisele, et sellisel kujul koos käia pole mõtet ja üks osapooltest peab tegema teistele volikogu tasandil ametliku ettepaneku liitumisläbirääkimiste alustamiseks. Kuna Kiviõli volikogu koguneb varem kui Aseri või Sonda oma, teeb tema ettepaneku ja teised peavad sellele kahe kuu jooksul ametlikult vastama ning pärast seda esitatakse otsused maavanemale ja rahandusministeeriumile.
    Kiviõli linnapea Nikolai Vojeikini sõnul on kaks toimunud konsultatsiooni näidanud, et omavalitsused astuvad ühte sammu ja arusaamised on ühised. Mõningane kahtlus võib olla Aseril, kes peale Kiviõli piirkonna sihib ka oma läänenaabreid Viru-Nigulat ja Kundat.
    Liitumisettepaneku uuendamisega püütakse läbirääkijate ringi kaasata uuesti ka Lüganuse. “Eelmine vastus oli küll negatiivne, aga mitu kuud on möödas ning asjaolud on vahepeal muutunud ja täpsustunud,” tõdes Vojekin.
    Riik on vahepeal kinnitanud, et omavalitsuse miinimumsuurus peaks olema 5000 inimest, samuti ollakse seisukohal, et erandeid tehakse võimalikult vähe, mis tähendab, et juhul kui Lüganuse vabatahtlikult ei liitu, liidetakse ta hiljem mõne naabriga sundkorras.
    Vojeikini sõnul on kõigi praegu konsultatsioone pidavate omavalitsuste arusaam ühine ka selles, et kaasata tuleb eksperte ning ära tuleb kasutada toetusmeede, mis on mõeldud just ühinevate omavalitsuste arendusvõimekuse tõstmiseks.
    Mille jaoks täpselt toetust küsitakse, pannakse paika juba järgmiste konsultatsioonide käigus. Ühinemiskonsultatsioonidele kaasatakse eksperdid. Võimalike kandidaatisena on rääkinud Kersten Kattaist ja Georg Soodlast, kes Tallnna ülikooli ekspertitena on läbi teinud Lüganuse, Maidla ja Püssi ühendamise ning osalenud ka Sonda ja Rägavere liitumisläbirääkimistel.

    Põharannik 19.11.2015

  3. Lüganuse ennast Kiviõliga liitumas ei näe

    Veel praegu kolme omavalitsuse liitumise tagajärgi siluv Lüganuse vald, kes juba korra on andnud Kiviõlile eitava vastuse, näeb pigem ennast liitumas maapiirkonna kui Kiviõli linnaga, ehkki viimasega jagatakse ühiselt nii kirikut, kalmistut, jäätmekogumispunkti kui tervisekeskust.

    Kui Kiviõli volikogu otsustas neljapäeval, et teeb uue ametliku liitumisläbirääkimiste alustamise ettepaneku peale Sonda ja Aseri ka eelmisel korral eitava vastuse andnud Lüganusele, siis paar tundi hiljem kogunenud Lüganuse volikogu ennast siiski esialgu Kiviõliga liitumas ei näe. Pigem eelistatakse liituda mõne valla kui Kiviõli linnaga.
    Linnas teistsugused probleemid
    Ehkki Kiviõli värsket ametlikku ettepanekut ei saanudki Lüganuse volikogu veel arutada, räägiti haldusreformiga seotust volikogus küll. “Minu meelest ei ole liitumine suurema linnaga mõistlik, sest siis tekib selge ääremaastumise oht. Pealegi on linnas hoopis teistsugused probleemid kui maal,” ütles volikogus Lüganuse vallavanem Viktor Rauam.
    Kui Lüganuse seni lootis vargsi tänu just läbi tehtud liitumistele riigipoolsele erandile, siis nüüd, kui riik on haldusreformi tingimused paika pannud, on selge, et Lüganuse erandi alla ei mahu. Sinna pääseb 3500 elanikuga sel juhul, kui omavalitsuse territoorium on üle 900 ruutkilomeetri. Lüganusel pole kumbki nõue täidetud. “Tundub, et ühinema peab,” tõdes vallavanem.
    Üheks võimalikuks arutelukohaks on liitumine Kohtla ja Kohtla-Nõmme vallaga. “Sellisel juhul oleks väike lootus, et keskus jääks meile,” pakkus Rauam.
    Volikogu esimehe Marja-Liisa Veiseri sõnul on kohtutud veel Toila vallaga. Viimane käis rääkimas mitte leibade ühte kappi panemisest, vaid uuris Lüganuse liitumiskogemusi ja vigu, mida peaks kindlasti vältima.
    Kohtla vallavanema Etti Kagarovi sõnul ei välista nad võimalust Lüganusega liituda, kuid millestki konkreetsest siiski rääkida ei saa. “Ainus, milles oleme praegu otsusele jõudnud, on see, et käime liitumist puudutavatel kohtumistel Kohtla-Nõmme vallaga koos ja kui otsustame, millises suunas liituda, siis valime mõlemad sama suuna,” ütles ta.
    Kohtla ja Kohtla-Nõmme tahavad maad kuulata kõikide oma piirinaabrite juures, et siis küsimus volikokku otsustamisele viia. Juba on kohtutud Lüganuse ja Toilaga. Viimasega arutati ka võimalust kaasata liitumisse Jõhvi, Illuka ja Mäetaguse.
    Teiste otsus ei mõjuta
    Idee liita kogu Kivõli regioon üheks omavalitsuseks on sama vana kui haldusreformi jutt Eestis. Tegemist on väikese, kuid väga kompaktse piirkonnaga, kus suuremad keskused asuvad vähem kui kümne kilomeetri raadiuses ja kus jagatakse ühiselt mitmeid olulisi valdkondi.
    Kas see ka teoks saab, jääb praegu pigem Aseri ja Lüganuse otsustada.
    Esimene peab juba praegu silmas kahte suunda. Kunda on Aserile liitumisettepaneku teinud, kuid selle teokssaamiseks peab sellega nõus olema ka Viru-Nigula. Kuna läänenaabrid on rääkinud võimalusest liita Kunda ja Viru-Nigulaga teisigi naabreid, et omavalitsus oleks veelgi suurem, siis see Aserile enam meeltmööda pole. “Sel juhul me pigem liitume ikka Kiviõli poole. Üheks võimaluseks on teha ettepanek ainult Lüganusele.”
    Isegi kui teised partnerid peaksid otsustama teisiti, on Sonda jätkuvalt seda meelt, et ühineda on mõistlik Kiviõliga ja nemad kõrvalejäämist ei karda. “Me istume läbirääkimiste laua taga kui võrdsed partnerid ja nõuame Sondale nii häid tingimusi kui võimalik,” ütles Sonda vallavanem Andrea Eiche, kelle sõnul on nad kord juba positiivse vastuse andnud Kiviõli ettepanekule moodustada liitumiskonsultatsioonide alustamiseks töörühm. Detsembri keskel kogunev volikogu annab ilmselt ka uue ja ametliku vastuse, et kõik oleks vormistatud korrektselt ning kaasata saaks eksperte.
    Eiche hinnangul on oluline olla õigel ajal läbirääkimiste laua taga ja vabatahtlikuks liitumiseks mõeldud summa − 100 eurot inimese kohta − on samuti oluline motivaator, seda enam, et liituda tuleb nagunii.

    Allikas: Põhjarannik 01.12.2015

  4. Lüganuse 28. jaanuar 2016 nr 165

    Nõustumine Kiviõli Linnavolikogu ettepanekuga senise haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamiseks.

    Kiviõli Linnavolikogu on teinud oma 26.11.2015 otsusega nr 100 ettepaneku Sonda Vallavolikogule, Aseri Vallavolikogule ja Lüganuse Vallavolikogule algatada haldusterritoriaalse korralduse muutmine eesmärgiga Kiviüli linna ning Sonda, Aseri ja Lüganuse valdade ühinemiseks ühtseks omavalitsusüksuseks.
    Arvestades Lüganuse valla 82 hääleõigusliku elaniku poolt esitatud ettepanekuga nõustuda Kiviõli Linnavolikogu 26.11.2015. a otsuses nr 100 tehtud ettepanekuga (koos vastavasisulise otsuse eelnõuga) alustada läbirääkimisi haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks, mille tulemusel moodustuks Kiviõli linna, Sonda, Aseri ja Lüganuse valdade ühinemisel uus imavalitsusüksus ning Lüganuse valla seitsmes asulas toimunud arutelul teemal “Haldusreform – riigi visioon ja Lüganuse valla valikud” läbiviidud küsitluse tulemusel 63 vallaelaniku ettepanekuga alustada ühinemisläbirääkimisi Kiviõli regiooni omavalitsustega, võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 l 1 p 37, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse §7 l 4, §9 l 1, 2 ja 3, Lüganuse Vallavolikogu otsustab:

    1. Nõustuda Kiviõli Linnavolikogu ettepanekuga alustada läbirääkimisi haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks.
    2. Moodustada haldusterritoriaalse korralduse muutmise läbirääkimiste töörühm koosseisus: Marja-Liisa Veiser, Viktor Rauam, Luule Luuk, Inna Kalamäe, Aivo Hobolainen, Tarmo Kärbo, Enno Mägar, Eve Kasela, Aksana Pungas.
    3. Edastada otsus Ida-Viru maavanemale ja Rahandusministeeriumile
    4. Otsus jõustub teatavakstegemisest

    Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teadasaaise päevast arvates vaide esitamisega Lüganuse Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse esitamisega Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

    Marja-Liisa Veiser
    volikogu esimees

    1. Hariduslikust seisukohast saab nüüd väga huvitav jälgida, kuidas hakatakse koolivõrgustikku reformima, sest väga väikseses piirkonnas saab olema väga palju koole ning Lüganuse vallal ei õnnestu kindlasti saavutada kokkulepet, et nemad jätavad mõlemad oma koolid alles! Otsus mille oleks võinud teha juba ise paar aastat tagasi lastakse nüüd teistel enda eest ära teha.

Vasta Uljam-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.