Kiviõli regiooni ühinemisläbirääkimised

Kokku on saanud kolm omavalitsust – Kiviõli linn, Sonda vald ja Lüganuse vald ning plaanis on leivad ühte kappi panna. Sellise ajaloolise sammu juures tahaksime me näha, et täna tehtud otsused vaataksid tulevikku ning ei oleks emotsionaalsed vaid ratsionaalsed. Ratsionaalseid otsuseid aga ei saa keegi üksi teha vaid need tehakse ikka erinevate huvide kokkusobitamisel. Hoiame siis silma peal, mis otsuseid poliitikud teevad, sest lõpuks tahavad nad teada meie arvamust.
Olen arvamusel, et omavalitsused ei ole inimeste teavitamisel kuigi osavad. Nad ei suutnud isegi leida inimeste teavitamiseks ühesõnalist domeeni (liitumine.ee, ühinemine.ee, kiviõli.eu jne), rääkimata sellest, et linna kodulehelt ei suutnud ma leida isegi otsides viidet sellele leheküljele mis juhataks ühinemisläbirääkimiste lehele. Kuna domeen kivioli-regioon.ee on ajutine ning kujutab omavalitsusele reaalset väljaminekut, siis ajaloo säilitamise huvides saab kogu materjal kogutud Klassilehel olemasoleva sissekande alla – klassileht.ee/kivioli

Kiviõli regiooni ühinemisläbirääkimised

Kiviõli regiooni ühinemisläbirääkimistes osalevad kolm omavalitsust: Kiviõli linn, Lüganuse vald ja Sonda vald. Läbirääkimiste eesmärgiks on moodustada tugev ligi 9500 elanikuga omavalitsus.

Kiviõli regiooni omavalitsuste ühinemisläbirääkimisteks on moodustatud 4 teemakomisjoni:

  1. Haridus, noorsootöö, kultuur ja vaba aeg
  2. Sotsiaalteenused ja –toetused, tervishoid
  3. Kommunaal, ettevõtlus, turism, ühistransport
  4. Keskkond ja maaelu

 

1.Haridus, noorsootöö, kultuur ja vaba aeg

Alus- ja üldharidus

  • Valdkonna arendamise aluseks on ühine ja tervikvaatest lähtuv planeerimine, mis arvestab nõudlust ja pakkumist piirkonna erinevates osades
  • Olemasolevad lasteaiad säilitatakse
  • Lasteaia osalustasude printisiibid ühtlustatakse
  • Alushariduse õpetajate palgatasemed ühtlustatakse 2 aasta jooksul, eesmärgiks on viia 4 aasta jooksul palgatase vähemalt 85%ni üldhariduskoolide õpetajatele riiklikult kehtestatud alammäärast
  • Tagatakse võimalikult kvaliteetne põhiharidus, mis vähemalt esimeses kooliastmes säilib olemasolevates asukohtades
  • Panustatakse piirkonna gümnaasiumi säilitamisele ja arendamisele (Kiviõli I Keskkool)
  • Üldhariduse õpetajate palgatasemed ühtlustatakse 2 aasta jooksul, eesmärgiks on saavutada 4 aasta jooksul palgatase, mis ületab vähemalt 10% võrra riiklikult kehtestatud alammäära
  • Panustatakse hariduse tugiteenuste arendamisse (logopeedid, eripedagoogid)
  • Hariduse andmisel arvestatakse erivajadustega lastega, kõigile lastele pakutakse võimetekohaseid ja paindlikke õpivõimalusi.
  • Võimalusel luuakse olemasolevate lasteasutuste baasil hariduslike erivajadustega lastele eraldi lasteaiarühm ning eraldi klassikomplekt vähemalt I kooliastmes õppivatele lastele
  • Võimalusel toetatakse eraalgatusi haridusteenuse pakkumisel
  • Tehakse avatud koostööd kutseõppeasutustega ja ettevõtetega; panustakse täiskasvanute täiendkoolitustesse ja ümberõppesse
  • Panustatakse piirkonna muukeelsete inimeste kaasamisse haridusellu (sh noorstootöösse jne)
  • Jätkatakse olemasolevate traditsiooniliste üritustega
  • Pidevalt analüüsitakse nõudluse muutust, vajadusel viiakse ellu koolivõrgu korrastamine.

Noorsootöö ja huviharidus

  • Lähtutakse eesmärgist säilitada heal tasemel noorsootöö ja vaba aja veetmise võimalused noortele vähemalt olemasolevates kohtades
  • Noorstöö sisu arendamisel seatakse eesmärgiks, et see oleks noorte huvidel põhinev, paeluv ja kaasav
  • Lisaks siseruumidele panustakse noorte vaba aja veetmisel ka välitingimuste arendamisse, 4 aasta eesmärgiks on korrastada olemasolevad ja võimalusel välja arendada vähemalt 1 uus väliatraktsioon, mis on noorte enda poolt välja valitud
  • Noorsootöö viiakse ühtse juhtimise alla, mis võimaldab efektiivset ja tulemuslikku koostööd
  • Huvihariduses panustatakse Kiviõli Kunstide Kooli arendamisse ning sealse hariduse kvaliteeti
  • Säilitatakse Maidla huvikoolis pakutavad erialad, kaalutakse huvikooli ühendamist Kiviõli Kunstide Kooliga

Kultuur, sport ja vaba aeg

  • Lähtutakse eesmärgist tagada kultuuri- ja vaba aja tegevused ning kooskäimise kohad olemasolevates asukohtades.
  • Kultuuri ja vaba aja tegevuste korraldamine viiakse ühtse juhtimise alla.
  • Panustatakse traditsiooniliste ürituste edasiarendamisse ning uute ühiste suuremate sündmuste korraldamisse, mis kaasavad erinevaid osapooli ning aitavad luua piirkonnas ühtsustunnet.
  • Traditsioonilise üritused, millega jätkatakse: jaanituled olemasolevates kohtades, Sonda suvepiknik, Uljaste triatlon, Erra külapäev, Uljaste Triibu, Aastalõpu ball, Maidla mõisa päev, Maidla mõisatuled, Püssi seeriajooks, rattamaraton, Muinastulede öö, Püssi simman, Kihelkonnapäev, Purfest, Kiviõli linnapäev/keemikute päev, lastekaitsepäev, motofestival, suvelõpupäev, Kiviõli Seiklusturismi lumelaua/pargisõidu võistlu, Aidu Veefestival)
  • Vabaaja veetmise võimaluste arendamisel panustatakse võrgustiku loomisesse, kuhu kuuluvad spordisaalid, välisrajatised, rannaalad, Kiviõli seiklusturismikeskus, Aidu veespordikeskus, Sonda elamuskeskus “Ajavagun”, Lüganuse loomekastell jt.
  • Sporditegevuse arendamisel rakendatakse piirkonna väga häid tingimusi, kaalutakse spordi eriala lisamist olemasolevale huvikoolile
  • Toetatakse seltsitegevust ja kogukondade algatust

2.Sotsiaalteenused ja –toetused, tervishoid

Sotsiaalteenused ja –toetused

  • Sotsiaalteenuste ja –toetuste arendamisel lähtutakse vajaduspõhisusest, eesmärk on tagada tugi kõigile olulisematele sihtgruppidele
  • Hiljemalt 01.2018 toimub sotsiaalteenuste ja –toetuste rakendamine lähtuvalt ühisest määrusest
  • Sotsiaalvaldkonna juhtimine toimub omavalitsuse keskuses, teenuste osutamise punktid säilitatakse vähemalt endistes kohtades
  • Tulenevalt elanikkonna kiirest vananemisest panustatakse eakate päevakeskuste võrgustiku väljaarendamisse ning sealsete teenuste arendamisse
  • Panustatakse sotsiaaleluruumide võrgustiku väljaarendamisse
  • Koostöös eraettevõtjatega arendatakse ühist sotsiaaltransporditeenust
  • Prioriteetsete teenustena arendatakse koduteenust ning avahooldusteenust, s.h. tasulised teenused

Tervishoid

  • Panustatakse esmatasandi tervisekeskuse arendamisse Kiviõlis (üldarstiabiteenus, eriarstiteenused, koduõendus, füsioteraapia, ämmaemandateenus ning muud toetavad teenused)
  • Tagatakse kohalike arstipunktide säilitamine tänastes asukohtades
  • Hoolekandeteenuseid arendatakse koostöös erasektoriga
  • Läbi investeeringute ning ürituste korraldamise panustatakse rahvatervise arendamisse

3. Kommunaal, ettevõtlus, turism, ühistransport

Kommunaalmajandus ja ühistransport

  • Munitsipaalkinnisvara haldamiseks luuakse uus ühine asutus, mille eesmärgiks on kogu kinnisvara heaperemehelik ja efektiivne majandamine
  • Heakorrateenused lahendatakse paindlikult, vajadusel ja võimalusel ostetakse teenuseid sisse
  • Majandusüksused säilitatakse vastavalt vajadusele kohapeal
  • Oluliseks tegevuseks on kaasaegse linnaruumi arendamine Kiviõli linnas
  • Ühtse ruumilise arengu jaoks koostatakse uus üldplaneering
  • Ühistranspordi korraldusel töötatakse välja ühine lahendus, mis lähtub tarbijate vajadustest ning avalike teenuste korraldusest
  • Soojamajanduse arendamisel kaalutakse soodsamaid alternatiive, võimalusel võetakse kasutusele taastuvenergia lahendused
  • Jäätmemajanduses minnakse üle ühiselt korraldatud jäätmeveole
  • Teedevõrgu ühiseks arendamiseks koostatakse 2017. aastal ühine teehoiukava
  • Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuse korraldamine toimub vee-ettevõtjate poolt
  • Turvalisuse tagamine toimub koostöös riiklike institutsioonidega, m.h toetatakse abipolitseinike tegevust
  • Toetatakse vabatahtlikke tuletõrje- ja merepäästeüksuseid

Ettevõtlus

  • Piirkonna jaoks on kriitilise tähtsusega ettevõtluse mitmekesistamine, selleks panustatakse turismisektorisse, sh Kiviõli seiklusturismikeskusesse, Aidu veespordikeskusesse, Sonda elamuskeskusesse “Ajavagun”, Lüganuse loomekastelli, Purtse kalasadamasse jt objektidesse ning ühiste koostöövõrgustike väljaarendamisse
  • Oluliseks prioriteediks on Kiviõli tööstus- ja ettevõtlusala väljaarendamine, mille kõrval toetatakse vastavalt võimalustele ka väiksemate ettevõtlusalade arengut
  • Panustatakse olemasoleva kinnisvara ja ruumide kasutuselevõtmisele ettevõtluses
  • Jätkatakse ettevõtliku kooli programmides osalemist
  • Panustatakse ettevõtluskeskkonna turundusse ning maine kujundamisse, kaasatakse ettevõtjaid ja haridusasutusi eesmärgiga tagada noortele võimalused kaasaegse elu- ja ettevõtluskeskonna näol
  • Toetatakse jagamismajanduse arengut eesmärgiga kasutada efektiivselt kohalikku ressurssi erinevate teenuste osutamiseks

4.Keskkond ja maaelu

Keskkond

  • Eesmärgiks on tagada järjepidev koostöö kaevandusalade arendajatega uue omavalitsuse moodustamise järgselt
  • Tagatakse kaevandusalade arendajate pooleliolevate projektide lõpuleviimine (Vana-Aidu karjääri ala sulgemine, veevarustuse rajamine Ojamaa kaevanduse ääres jm)
  • Töötakse omavalitsuse poolt välja vajalikud kompensatsioonimehhanismid potentsiaalsete kaevanduste mõjude vähendamiseks
  • Uues üldplaneeringus näidatakse ära, kuhu saab rajada elamuid ning mis osad jäävad kaevanduste aladele
  • Kehtestatakse printsiip: need piirkonnad, kust toimub ressursi kaevandamine või kus toimub selle töötlemine saavad 50% ressursi- ja saastetasust konkreetsete mõjude leevendamiseks, 50% läheb omavalitsuse üldiseks arenguks
  • Koostöös ettevõtetega tagatakse keemiatööstuse mõjude pidev seire
  • Ühinenud omavalitsuses tagatakse keskkonnaalane kompetents vastavate spetsialistide näol
  • Omavalitsuse eesmärgiks on olla vahendaja arendajate ja kogukonna vahel, et tagada jätkusuutlikud lahendused veevarustuse, kompensatsioonimehhanismide jms osas
  • Seatakse eesmärgiks, et kõik vajalikud uuringutega seonduvad kulud peavad katma kaendusalade arendajad

Maaelu

  • Tähtsustada külavanemate positsiooni ning kaasata külavanemad otsustusprotsessidesse
  • Tagada ühendused äärealadega ning sealse taristu korrashoid
  • Ühineda “tule-maale” tegevustega ning pakkuda võimalusi potentsiaalsetele uutele elanikele

ALLIKAS: kivioli-regioon.ee

Kiviõli regiooni ühinemisläbirääkimised avakoosoleku protokoll 09.03.2016
Kiviõli regiooni ühinemisläbirääkimised koosoleku protokoll 05.04.2016
Kiviõli regiooni ühinemisläbirääkimised koosoleku protokoll 10.05.2016
Kiviõli regiooni ühinemisläbirääkimised, juhtivkomisjoni protokoll 17.05.2016

Lüganuse valla ja Sonda valla ning Kiviõli linna ühinemislepingu projekt

(470)

71 arvamust “Kiviõli regiooni ühinemisläbirääkimised” kohta

  1. Saadetud kiri tiina.urban@kivioli.ee

    Tere!

    Juhin tähelepanu veale veebilehel kivioli-regioon.ee kus esimese protokolli aastaarv on vale (vt manust)

    Samuti sooviksin, et veebilehel oleks olemas kontaktandmed selle haldaja või siis omavalitsuste omad kes on veebilehega seotud.

    Küsimus protokollide sisu kohta, kas nendes viidatud dokumendid (slaidid, tabelid ja osalejate nimekirjad) ei võiks olla samuti kodulehel kajastatud?

    Annan selguse huvides teada, et kogu kodulehel kajastatud materjal saab kopeeritud täies mahus aadressile klassileht.ee/kivioli kuna loodud lehekülg on ilmselgelt ajuine ilma arutelu võimalusteta. Allikatele on viidatud.

    Uljam Teuli

    1. Tere!

      Kuna veebilehte kivioli-regioon.ee haldamise on enda kanda võtnud Sonda vald, siis edastan Kiviõli Linnavalitsusele saadetud kirja. Alati on oodatud asjakohased tähelepanekud ja ettepanekud.

      Tervitades
      Tiina Urban
      Kiviõli linnasekretär

    2. Tere

      Suur tänu ebakohtadele viitamast. Protokolli aastaarv sai parandatud. Oma, kodulehe toimetaja, kontaktandmed on saidile lisatud. Edastan valla esindajatele vajaduse lisada veebilehele kontaktandmed.

      Parimat,

      Aivo Hannus
      majandusnõunik
      55537224
      Sonda VallaValitsus

  2. Tore täiendus on ka foorumi lisamine kodulehele, et huvilistel tekiks arutelu võimalus.
    http://kivioli-regioon.ee/index.php/foorum
    Mingisugust registreerimist see ei vaja ning lubab ilusti postitada. Muidugi ma kardan, et nii ilus see enam ei ole, kui robotid lehe üles leiavad. Igatahes kõikidel asjaosalistel on võimalus sõna kaasa rääkida ja seda päris anonüümselt. Jääge siis selle süllekukkunud vabaduse juures viisakateks!

  3. Minu vastused foorumis:
    http://kivioli-regioon.ee/index.php/foorum/ettepanekud-teemakomisjonidele/2-haridus-noorsootoeoe-kultuur-ja-vaba-aeg#8

    Siin juba mõned kilkavad, et kodulähedased koolid peavad alles jääma. Juhin tähelepanu sellele, et 5 km ringi sisse jääb kolm kooli ning kui veidikene seda ringi venitada, siis mahub Sonda oma ka juba sisse. Kodulähedusest saab rääkida alles siis, kui vahemaad osutuksid tõesti kaugeks. Praegu käiakse Maidla Koolis mööda Lüganuse KK, Lüganuse KK minnakse mööda, et jõuda Kiviõli KK ning Kiviõlist käivad inimesed Maidla Kooli. Kedagi ei huvita kui kaugel midagi on vaid kõigil on mingisugune emotsionaalne seos ning reaalse vajaduse ning võimalustega ei arvesta keegi.
    Kahe aasta jooksul juhtisin ma Lüganuse valla juhtide tähelepanu sellele, et nende rahakott ei võimalda kahe kooli ülalpidamist ning hakaku juba otsustama, kumma nad alles jätavad. Ühelgi vallajuhil pole olnud julgust seda otsust vastu võtta. Loodame siis, et vähemalt nüüd võtavad nad julguse kokku ning süüdistavad ühinemist ning lõpetavad ühe kooli tegevuse. Muidugi ei saa selle peale väga kindel olla, sest populism ruulib ning hoitakse oma kohast kinni. Igatahes tahan mina liitumisel näha seda, et reaalselt tahetakse ka kusagil midagi kokku hoida, kuid kui igal sammul hoitakse lahti raamatukogusid, koole ja kultuurimajasid mis seisavad enamuse ajast tühjana, siis siin ma kokkuhoidu ei näe.

    1. Gerli:
      http://kivioli-regioon.ee/index.php/foorum/ettepanekud-teemakomisjonidele/2-haridus-noorsootoeoe-kultuur-ja-vaba-aeg#10

      M6istlik jutt igati! Millal juba r22giti, et lyganuse keskkool suletakse…endiselt toimib ja palju seal reaalselt l6petajaid on? Yhe k2e s6rmedel saab kokku lugeda! Ning palju on sonda koolis 6pilasi….see number ei ole isegi mainimist v22rt.. Maidla v6iks ja peaks j22ma maakonnasiseseks p6hikooliks ja keskkool ainult kivi6lisse! See on t6esti hetkel ainult raha raiskamine, mastaabid siin ju reaalselt puuduvad ja seega puudub ka vajadus iga nurga peal p6hikooli jaoks. Aga tee sa siis see kellelegi selgeks!

      Täpsustus:
      http://kivioli-regioon.ee/index.php/foorum/ettepanekud-teemakomisjonidele/2-haridus-noorsootoeoe-kultuur-ja-vaba-aeg#11

      Vabandust…m6tlesin siiski regioonisiseseks p6hikooliks mitte maakonna….

  4. Minu vastused foorumis:
    http://kivioli-regioon.ee/index.php/foorum/ettepanekud-teemakomisjonidele/4-kommunaal-ettevotlus-turism-uhistransport#9

    Ühistransport on Kiviõlis juba täna sisuliselt olematu. Pühapäeviti on kõige mõistlikum kodus istuda, sest bussid ei sõida. Loodetavasti hakatakse lõpuks arvestama ka sellega, et millal sõidavad rongid ja maakonnavahelised bussid ning äkki võiks siis kohaliku rahva koju laiali vedada ka puhkepäevadel. Ma muidugi väga optimistlik ei ole, kuid äkki teised omavalitsused oskavad siin Kiviõlile eeskuju näidata. Soovitan otsustajatel ise ära proovida, mismoodi on võimalik ühistransporti kasutades nädalalõpus liigelda.

  5. Minu ettepanek läbirääkijatele saadetud Tiina Urbanile:

    Tere!

    Kahjuks puuduvad ühinemisläbirääkimiste kodulehel kivioli-regioon.ee endiselt omavalitsuste kontaktandmed ning seetõttu kirjutan Teile.
    Viimane protokoll oli kantud murest, et kontakte rahvaga ei ole. Läbi protokollide suheldes ongi väga raske mingisuguseid kontakte saavutada ning minu ettepanek on tuua läbirääkimised inimestele lähemale sellisel mis paneb neid tundma kaasosalistena protsessist. Pakun välja, et läbirääkimistest võiks teha otseülekandeid internetti. Kuna oman mõningaid kogemusi selles vallas ning pakun teenust täiesti tasuta, siis vaja on ainult seda, et läbirääkijatel on tõeliselt huvi enda tegevusest rahvale teada anda. Samuti oleks sellest huvitatud kindlasti ka teised liituvad omavalitsused, sest teie hulgas on Lüganuse inimeste näol tegemist juba kogenud liitujatega ning nende professionaalsust tahaksid näha kindlasti ka kõik teised omavalitsused.
    Palun minu sõnum siis asjaosalistele edasi anda ning endiselt ootan kodulehel protokolli lisasid nimedega, kes tegelikult läbirääkimistest osa võtsid ning kontaktandmed oleksid ka väga teretulnud, sest muidu ma pean vahendajana kasutama kogu aeg Kiviõli Linnavalitsust.

    Uljam Teuli

  6. Foorum sai endale postitamise piirangu peale sellega, et peab endale nüüd kasutajakonto looma. Midagi keerulist siin ei ole ning kes on asjast huvitatud, leiab aega see 15 sekundit, et vajalikud andmed sisse kanda.

  7. Teemaarendus FB Valla sõnumite grupis pärast rahvaküsitluse lõppu https://www.facebook.com/groups/454874107968970/permalink/1049208581868850/

    Marja-Liisa Veiser 14.11.2016 kell 12.07

    Hea vallarahvas!

    Rahvahääletus teemal “Kas toetate Lüganuse valla, Sonda valla ja Kiviõli linna ühinemist üheks omavalitsusüksuseks?” on lõppenud.
    Hääletusest võttis osa 331 vallakodanikku (12,69%). Jaatavalt vastas 57 (17,22%) ning eitavalt 274 (82,78%) küsitlusel osalenut.
    Tulemust on võimalik vaadata ka allolevalt lingilt.
    https://www.volis.ee/gvolis/osale/index?kid=248867

    Suur tänu kõigile hääletusel osalenutele!

    1. Marja-Liisa Veiser 14.11.2016 kell 13.46

      Nüüd on rahva arvamus teada ja volikogu peab langetama novembrikuu istungil lõpliku otsuse.

    2. Risto Lindeberg 14.11.2016 kell 14.18

      üle 2200 Lüganuse vallaelaniku ei avaldanud enda arvamust (87,31%)

    3. Marja-Liisa Veiser 14.11.2016 kell 14.39

      Kõigil oli võrdne võimalus kaasa rääkida. 2013. a ühinemisel oli protsentuaalne aktiivsus sama.

    4. Risto Lindeberg 14.11.2016 kell 17.49

      Kindlasti oleks aktiivsus olnud suurem ja tulemus ka teistsugune, kui Lüganuse vald, nagu teised 2 ühinevat omavalitsust, korraldanuks ka avalikult arutelud. Millegipärast seda ei tehtud?! Minuni on jõudnud infot, et rahvas on/oli teadmatuses- midagi ei räägita, seletata, arutata!

    5. Marja-Liisa Veiser 14.11.2016 kell 18.26

      Mina olen kuulnud midagi muud. Mul on hea meel Risto, et Sina tead alati kõike kõige paremini…. et kindlasti oleks olnud teatud juhtudel aktiivsus suurem ja tulemused teised. Viitan, et ühinemisleping oli avalikul väljapanekul pea kuu aega ja nagu näha, loeti seda Lüganuse vallas päris aktiivselt (üks ühinemine seljataga), arvestades esitatud ettepanekuid. Küsin: Kui palju Kiviõli elanikest Kiviõli korraldatud rahvakoosolekul osales? Või näiteks Sondas? Ootan ka huviga, milline oli Kiviõlis ja Sondas rahvahäletusel osalenute %. Väidan, et aktiivsus ja tulemused oleksid ehk ka Kiviõlis ja Sondas teistsugused, kui ka nende kodanikele oleks antud võimalus lisaks elektrooniliselt hääletada. Risto, las Lüganuse valla kodanikud teevad oma valikuid ja otsuseid ise. Ka nendel on õigus siin sõna sekka öelda. Sina saad kindlasti aktiivselt tegeleda Kiviõli asjadega.

    6. Silja Šnaider 14.11.2016 kell 19.06

      Küsin kohe jummala ausalt mis siis saab,kui ei ühine? Mina ei mõista seda asja,kas sund ühinemist siis ei tule selle järel? Ja kas siis omaette vallana on parem?

    7. Inno Naur 14.11.2016 kell 19.19

      oht, et sundliidetakse, jääme suurest rahast ilma ja sattume olukorda, kus teised ühinevad omavalitsused meid väga ei seedi

    8. Risto Lindeberg 14.11.2016 kell 20.41

      Marja-Liisa Veiser Ma pole kunagi öelnud, et tean kõige kõigist paremini. Minuga on lihtsalt räägitud.Ei ole vaja sõnu suhu panna! Ja mulle läheb korda kogu piirkonna areng, sellepärast ka arvamusi ja seisukohti jagan. Ühinemise lauataga oleme me Sinu ja teiste läbirääkijatega ikka ühseskoos olnud, nüüd äkki on meie ja teie… Sonda tulemused on teada, Kiviõli osas veel mitte. Avalikel aruteludel ei olnud rahvast väga palju, aga kellel oli huvi see sai osaleda. Küsisin seda meie viimasel koosoleku, et millal Lüganuse koosolekud teeb? Ja Lüganuse ei teinudki. Kindlasti on see juhtide otsus, aga miks sellest ikkagi loobuti?

    9. Silja Šnaider 14.11.2016 kell 20.45

      Inno Naur huvitav küll kellega meil siis veel ühineda on Kohtla-Nõmmega või Kohtla-Järvega. Aetakse asju ikka jube keeruliseks,milleks aru ma ei saa!

    10. Padu Kadu 14.11.2016 kell 20.52

      Inno Naur Mis rahadest sa räägid… kui ühineme lakkab vald olemast… pole ju kellele seda raha anda… kui, siis lähevad need ühisesse Kiviõli katlasse.

    11. Inno Naur 14.11.2016 kell 23.10

      räägin võimalikust sundliitmisest Kiviõliga, kui ei liideta vägisi on kõik veel hästi, elame edasi nagu oleme senimaani elanud, aga kui ei lähe nii. Ja liitumisrahasid võib kasutada ainult piirkonniti, ühisesse katlasse ei tohi panna

    12. Marja-Liisa Veiser 15.11.2016 10.34

      Risto Lindeberg, ütlesid siin, et “Kindlasti oleks aktiivsus olnud suurem ja tulemus ka teistsugune, kui Lüganuse vald, nagu teised 2 ühinevat omavalitsust, korraldanuks ka avalikult arutelud. Millegipärast seda ei tehtud?!Minuni on jõudnud infot, et rahvas on/oli teadmatuses- midagi ei räägita, seletata, arutata!” Kiviõli rahvahääletuse tulemused on avalikustatud. Teil toimus ju Kiviõlis rahvakoosolek! Aga hääletamas käis vaid kasin 2,2% (101 elanikku)?! Seega ehk täpsustad, kuidas siis rahvakoosolek hääletajate aktiivsust Kiviõlis ka mõjutas? 🙂 Vaadates hääletuse tulemusi, oli “ei/jah” vahe vaid 15 häält?! (58 “jah” häält – isegi ametnike, volikogu liikmete ja allasutustes töötavate inimeste arv Kiviõlis on suurem). Meil olid Lüganuse valla kodanikele juba 2016. a jaanuaris rahvakoosolekud (7 punktis), kus haldusreformi, selle suundi, võimalusi ja riigi seisukohti tutvustasime, aga näed, rahva seisukoht on täna just selline, nagu see on. Kummastav on ka etteheidete tegemine, kuidas ühinemisläbirääkimistel tuli arutada ainult Lüganuse ettepanekuid. Ei saa ju Lüganuse sinna midagi parata, et ei Kiviõlist ega Sondast ettepanekuid ei esitatud. Lüganuse on korra juba ühinemise läbi teinud. Usun ka, et Lüganuse valla ca 300 elaniku (koolide, lasteasutuste personal, lapsevanemad jt), kes oma allkirjadega ühinemiselpingu muutmiseks ühispöördumise esitasid, ei ole täna väga rahul olukorraga, kus need olulised hariduselu puudutavad muudatused siiski lepingust välja jäetakse. Arutasime 8 punkti, mille muutmist/täiendamist paluti, kuid arvestati ainult 1 punktiga ning 1 punktiga osaliselt, ülejäänud osas oli seisukoht – mitte arvestada.

    13. Risto Lindeberg 15.11.2016 kell 10.47

      Mina ei ole etteheiteid teinud. Kas jälle pannakse sõnu suhu? Mis puudutab hariduse küsimusi, siis need tulnuks eelnevalt nö. omavalitsuse põhiselt läbirääkida ja siis ettepanekutega välja käia. Mind küll viimasel koosolekul ei olnud, kuid minu teada võeti lepingu projektist välja aastaarv 2020, mis põhikoolide punktis sai just Lüganuse ettepanekul sinna pandud, reedesel koosolekul võeti see Lüganuse ettepanekul sealt ära!!! Millest me räägime! Tunnistan, et Kiviõli rahvaküsitlusel käiate arv on väike pettumus, kindlasti soovinuks suuremat osalust. Käisin isegi Lüganuse rahvakoosolekutel jaanuaris, ja sealt koorus välja, et soovitakse liituda Kiviõliga. Puhtalt minu arvamus on see, et Lüganuse pidnuks ikkagi tegema rahvakoosolekud ka nüüd, kui leping valmis volikogudesse minema ning nimehääletus ei läinud Lüganuse ootustele. Küsin, et miks neid ei korraldatud? Aga lugedes tänast Põhjarannikut, siis ei vist mõtet enam rääkida/kirjutada- te teete ju kõik selleks, et mitte liituda! Ja partnerite, Sonda ja Kiviõli osas, ei ole see aus!

    14. Marja-Liisa Veiser 15.11.2016 kell 11.21

      Kas kirjutasin, et Risto tegi etteheiteid? 🙂 Mainisin vaid 🙂 Rahu! 🙂 Täpsustan – just nimelt, aasta 2020 oli Lüganuse töögrupist tulnud ettepanek, et tagada kestvus kasvõi nimetatud aastani, mitte, et tuleb uus volikogu ja sellega ka kiire meelte muutus. Punkt sai ringi sõnastatud, ehk see punkt tagatud ning sel juhul läks aasta 2020 ka lepingust välja. Ma ei ole nõus Sinu süüdistustega. Lüganusel on olnud lihtsalt südikust riigilt aru pärida tänase sisutühja haldusreformi osas, nõuda õiguslikku seisukohta olukorras, kus ainsaks ühinemise kriteeriumiks on number 5000 /elaniku/. Täiesti unustatud on elanike heaolu, teenused, teenuste kvaliteet ja kättesaadavud elanikele, rahandusmudel, omavalitsuste ülesanded jpm, mistõttu kipub tänane ühinemine olemas üksnes KOV piiride muutmine. Ühinemislebirääkimistel oleme seisnud oma kodanike ja nende heaolu eest. Aga nagu ka Põhjarannikust võib lugeda, volikogud langetavad oma lõplikud otsused novembrikuu istungil. Aga oli tore mõtteid vahetada! Nüüd aga töö ootab 🙂

    15. Risto Lindeberg 15.11.2016 kell 11.25

      Milles seisneb süüdistus? Ma konstanteerisin fakte! Ja kui te seisate elanike heaolu ja kõige muu eest, siis miks, küsin veel kord, ei korraldanud Lüganuse vald avalikke arutelusid, kus need samad elanikud saanuks küsida ja arvamusi avaldada?

    16. Padu Kadu 15.11.2016 kell 11.30

      Risto Lindeberg Hm… mingid koosolekud ikka toimusid ju… olen isegi ühel käinud,isegi mingeid ankeete sai seal täita.

    17. Risto Lindeberg 15.11.2016 kell 11.39

      õige, need olid jaanuaris. Nüüd tehti uuesti, vähemalt Sondas ja Kiviõlis, kui liitumisleping valmis volikogudele esitamiseks

    18. Marja-Liisa Veiser 15.11.2016 kell 11.39

      Kiviõli võis ju rahvakoosoleku teha, sest lepingu avalikustamiselt ühtegi sisulist muudatusettepanekut ei tulnud. Lüganuselt tuli ettepanekuid üksjagu (sh ca 300 elaniku allkirjaga)ning rahvaga lepingust rääkida on mõistlik ikka siis, kui leping on viidud lõplikule kujule (kõik ettepanekud on kas lõplikult lepingus või sellest väljas) ning lepingu projekt ka vastavalt sellele vormistatud. Aga mis me ikka vaidleme 🙂

    19. Marja-Liisa Veiser 15.11.2016 kell 13.07

      Risto Lindeberg , ma küsin miks? 😀 Haldusreformi olemust ja riigi suunda oleks võinud ikka rahvale tutvustada ja selgitada.

    20. Risto Lindeberg 15.11.2016 kell 11.52

      sest Kiviõlil ei olnud küsimust selles osas, kellega liituda. Lüganusel oli ju laual mitmeid variante!

    21. Padu Kadu 15.11.2016 11.52

      Ei midagi erilist… et Kiviõli lärmab,on ju oht jääda ilma suhteliselt suurest sissetulekust Lüganuse valla territoorjumilt. Mis on ilmselt kordades suurem Sonda poolt tulevast… kül,ei tea,kuid arvan,et Sondast saab hoopiski väga suur kuluartikel olema.

    22. Risto Lindeberg 15.11.2016 kell 11.55

      keegi ei lärma. Kindlasti ei ole läbirääkijad, vähemalt mina küll mitte, mõelnud erinevatele võimalike sissetulekutele. Ja kui need sissetulekud isegi on olemas, siis läheks see uue tekkiva omavalitsuse heaks. Tuleb vaadata suuremat pilti.

    23. Padu Kadu 15.11.2016 kell 12.09

      Risto Lindeberg Heh… Tead mis see ,,suur pilt” saab olema – Kui Kiviõli kuludest ja arendustest midagi üle jääb,mureneb midagi ümbruskonnalegi. (Ei maksa nüüd viidata ühinemislepingule,see kehtib vaid mõne aja,kui sedagi) aga elada tuleb lõputult kaua…. Nõukaajal juba katsetati (sotsialismi viljastavates tingimustes,kus raha ei loetud) midagi ei tulnud välja,rahval jäid vajalikud teenused saamata. Nõukaaja lõppu poolel päästsid olukorra kolhoosid ja ettevõted,kes võtsid sisuliselt kogu omavalitsuste töö endakanda- sotsiaalabi,komunal,arstiabi jne.jne.

    24. Risto Lindeberg 15.11.2016 kell 12.15

      kui sellise halvustava tooniga partneritesse suhtutakse, siis vist ei ole millestki rääkida.

    25. Padu Kadu 15.11.2016 kell 12.32

      Risto Lindeberg Hm… tegemist ei ole ju partnertehinguga,tegemist ju poolsunniviisilise liitmisega.

    26. Risto Lindeberg 15.11.2016 kell 12.50

      need omavalitsused on, kes liitumist planeerivad, on juba ammu partnerid- Kiviõli omavalitsuste liit. Ja koostöö on sujunud. poolsunniviisiline- minu teada on Lüganuse vabatahtlikult laua taga istunud

    27. Padu Kadu 15.11.2016 kell 12.54

      Ja jah… Kunagi ütles sm Stalin ka.et minul söövad isegi koerad vabatahtlikult sinepit….. (kui taguots sellega kokku määrida). 😉 Kusjuures koostöö naabrite vahel,vajalikes küsimustes,on alati teretulnud.

  8. Inno Naur 15.11.2016 kell 13.27

    mina sel korral hääletamas ei käinud, ei olnud piisavalt teadmist mille poolt või vastu olla. Arvan, et läbirääkimised ei olnud mingil põhjusel meie valla poolt vaadatuna edukad, mille pärast, oskavad ehk öelda läbirääkijad. Minu küsimus valla juhtidele on hetkel, et kuidas edasi, kas on arvestatud ka võimaliku sundliitmisega, ja mis meid siis ees ootab.

    1. Padu Kadu 15.11.2016 kell 13.32

      Vahet ju pole… kas sunniviisiliselt,või vabatahtlikult- tulemus ju sama. Kusjuures mitteliitumise korral on suurem võimalus ise otsustada ja arendada oma kodupaika.

    2. Inno Naur 15.11.2016 kell 13.45

      loe kehtivat seadust, tee endale asi selgeks. Sundliitmisel ja vabatahtlikul ühinemisel on ikka väga suur vahe. Minu küsimus seisneb selles, et mis saab siis kui meid ikkagi liidetakse, kas sellele on mõeldud. Uus koalitsioon riigis ütles ka ju välja, et halduskorralduse seadust ei avata ja kehtib seega 5000 inimese miinimumnõue.

    3. Marja-Liisa Veiser 15.11.2016 kell 19.20

      Inno, kui lugesid kehtivat seadust ja tegid endale asja selgeks, siis usun, et panid ka tähele, et lugesid haldusreformi seadust, mitte halduskorralduse seadust, nagu Sinu postituses algselt seisis. Arvatavasti märkasid, sest vale nimetus on vahepeal kadunud. Saad läbirääkimiste edukuses või mitte edukuses kindluse, kui tutvud lepinguga. Arvata võib ju mida iganes, väited siiski põhinevad faktidel 🙂 Volikogu arutab ühinemislepingut juba nädala pärast. Usun, et milline see otsus ka ei tule, emotsioonide põhjal seda ei tehta. Ma ei alahindaks ei meie vallarahvast ega ka volikogu liikmeid.

    4. Inno Naur 15.11.2016 kell 19.37

      mina ei püüagi kedagi alahinnata, mina olen rahul kui jääbki meie vald nii nagu on, aga ma ei usu et meile mingi erisus tehakse.Õnneks võin mina arvata või oletada mida iganes, vastutus on teie õlgadel.

  9. Jevgeni Sarri 15.11.2016 kell 15.03

    Minu seisukoht on ikkagi et TULEB ühineda.
    Vaadake meie Eestit – maailma väiksemaid riike, ning teie tahete siia veel 200 omavalitsust?!
    Palun mõistke riigijuhtimist, mitte ainult mõelge oma tänavale.

    1. Marja-Liisa Veiser 15.11.2016 kell 15.15

      Ei taha 200 omavalitsust. Meie oleme juba 2013. a ühinenud. Las ühinevad väiksemad omavalitsused, kes ka tegelikult tunnevad selle vajadust.

    2. Tiina Männiksaar 15.11.2016 kell 15.27

      Jevgeni Sarri, tule ela paar kuud väikeses hajaasustusega külas ja siis Sa kindlasti mõistad, miks suur hulk inimesi on ühinemise vastu. Nõus Sinuga, et linnas ei muutu midagi halvemaks.

    3. Jevgeni Sarri 15.11.2016 kell 15.42

      Tiina, lumekoristus toimub ju vastavalt hankele, omavalitsuse aadress ei ole siin määrav, vastav ametnik ning hankekomisjon aga on võtmeks küll.

    4. Padu Kadu 15.11.2016 kell 16.30

      Just nimelt Jevgeni,oleme väikeriik,küll mitte väikseim,on väiksemaid,aga me ei kavatse olla seesugune kloaak nagu enamus maailmast.

    5. Padu Kadu 15.11.2016 kell 17.16

      Selle kõige juures,puht filosoofiliselt…. Kui kõik me oleme omaks võtnud ja tõdenud,et konkurents on edasiviiv jõud,innustab tegutsema ja tuues kaasa arengu…. siis nüüd tahame,et kõik oleks samasugune kui igalpool,et kogu regioon oleks ühtlaselt, üheülbaliselt juhitav…. jne.jne. Kumb varjant siis oleks parem,kas see,et mitu väikest valda pingutavad,et olla naabrist paremad… või et keegi ei pinguta ja elame omavoolu põhimõttel. Või,et mina ise,peremees,otsustan kuidas tahan siin elada…. või keegi kusagil otsustab,minu eest,kuidas ma pean siin elama.

  10. Naima Ojaste 15.11.2016 kell 17.58

    No Jevgenikene ei saa ise ka aru, mida jama suust välja ajab. Pole veel eelminegi ühinemine korralikult läbi seeditud, juba uus tulekul, tagajärjeks krooniline kõhulahtisus. Mina hääletasin selle pornograafia vastu, saab näha, mida otsustab volikogu. Tublid, kes vastu hääletasi!

  11. Merike Ivask 15.11.2016 kell 22.09

    Kas tõesti on ikka veel inimesi,kes kõike suurt taga igatsevad(suur kool,suur küla,suur vald jne.)miks,siis lasite suured kolhoosid ja sovhoosd laiali lüüa ???

  12. Kiviõli linna hääletustulemused:

    Elanike arvamuse küsitlus toimus 13.-14.novembril 2016.

    Küsitlusest võttis osa 101 inimest ehk 2,21% hääleõiguslikest Kiviõli linna elanikest

    Ühinemise poolt hääletas 58 inimest ehk 57,4%

    Ühinemise vastu hääletas 43 inimest ehk 42,6%

    Allikas: kiviõli.ee

    1. Ka mina olen Lüganuse nime säilitamise poolt, aga välja tulla sellise argumendiga?! Kiviõlis on ka olemas hooned mis kannavad kiriku nime isegi kui neil ei ole sellist ajalugu, siis vähem kirikuks neid pidada ei saa, sest see oleks teisest usust inimeste solvamine.
      Minu arvates on see liitumine algusest peale olnud hukule määratud, sest tegelikult ei tahagi Lüganuse ja Kiviõli liituda. Kuna läbirääkijad ei olnud ka inimeste kaasamisest huvitatud, siis tegelikult ei tea meist keegi, millest ja kuidas räägiti ning sellised kõnelused tulebki põhja lasta koos kõikide läbirääkijatega.

  13. Lüganuse eelistab iseseisvust, kihelkonna nime säilimist ning ütles sisutühjale haldusreformile „EI”!

    26. novembril 2015. a tegi Kiviõli Linnavolikogu otsusega nr 100 Sonda Vallavolikogle, Aseri Vallavolikogule ja Lüganuse Vallavolikogule ettepaneku algatada haldusterritoriaalse korralduse muutmine. Kuna Lüganuse vallal oli võimalikke kosilasi teisigi, pidasid vallajuhid enesestmõistetavaks suhelda sellel teemal ka vallakodanikega, et kuulata ära nende arvamus ja eelistus. Nii viidi 2016. a jaanuarikuu keskpaigas seitsmes Lüganuse valla asulas läbi arutelud “Haldusreform – riigi visioon ja Lüganuse valla valikud”. Kohtumisel andsid volikogu esimees Marja-Liisa Veiser ja vallavanem Viktor Rauam ülevaate haldusreformi ettevalmistamisest riigis. Räägiti reformi eesmärkidest, ajakavast, kriteeriumidest jpm. Tutvustati ka erinevaid suundi haldusreformi valguses edasi liikumiseks. Arutelu käigus täitsid kohale tulnud vallakodanikud ka küsitluslehed, kuhu märkisid oma eelistuse, kellega võiks Lüganuse vald ühinemisläbirääkimisi pidada. Osalejaid olid kasinasti, kuid valdavas enamuses oldi seisukohal, et kui juba rääkida, siis Kiviõli regiooni põhiselt. Nii otsustaski Lüganuse vallavolikogu 28. jaanuaril 2016. a toimunud istungil Kiviõli linnavolikogu ettepanekuga nõustuda. Samal koosolekul moodustati Lüganuse töörühm koosseisus Marja-Liisa Veiser, Viktor Rauam, Enno Mägar, Tarmo Kärbo, Aivo Hobolainen, Inna Kalamäe, Aksana Pungas, Eve Kasela, Luule Luuk ning märtsis tehti ühinemisläbirääkimistega algust.
    Valdav enamus töörühma liikmetest omas teadmisi ja kogemusi juba 2013. a ühinemisest, olles ka tol korral läbirääkimiste töörühmas. Kooskäimisi oli palju ja tööd jagus. Kolme omavalitsuse töörühmade kohtumised toimusid rotatsiooni korras nii Lüganusel, Kiviõlis kui Sondas. Nagu ikka, tuli töises õhkkonnas ette ka erimeelsusi – perearstipunktide säilitamise küsimus, ühtse piirkondi arvestava hariduselu tagamine, uue valla nime valiku saaga ning ka mitmed muud küsimused. Olen nõus, et argumenteerimine ja kompromisside leidmine on osa konstruktiivsetest läbirääkimistest, kuid oluline on siiski jõuda pooltevaheliste ratsionaalsete ja eeskätt laiapõhjaliste elanike huve ka pikemas perspektiivis arvestavate mõistlike kokkulepeteni. Näiteks uue omavalitsuse nime küsimuses jõuti küll üksmeelele, kuid tulemus erines siiski kardiaanselt loodetust. Valik tuli teha kahe nimevariandi vahel – Kiviõli vald või Lüganuse vald. Lüganuse vallaesindajate eelistuseks oli kahtlemata kihelkonna põhine nimi, mistõttu läks Lüganuse vallavolikogu septembrikuu lõpus toimunud kolme omavalitsuse volikogude ühiskohtumisele pea kogu koosseisus ning esitas ühtlasi ka omapoolse, 15 volikogu liikmest 14 voliniku allkirjadega pöördumise, kus selgitasime, miks just Lüganuse nime eest seisame. Rõõm oli tõdeda, kui kohusetundlikult ja üksmeelselt osalesid Lüganuse vallavolikogu liikmed toimunud ühiskoosolekutel. Lüganuse oli alati ülekaalukalt esindatud. Tänan volikogu ja töörühma tubli töö ja panustatud aja eest.
    Uue ühineva omavalitsuse nimi valiti volikogudes salajasel hääletamisel, mis viidi kõigis kolmes volikogus Sondas, Kiviõlis ja Lüganusel läbi üheaegselt. Kuigi septembrikuu lõpus toimunud kolme omavalitsuse volikogude kohtumisel avaldasid Sonda valla esindajad kindlat poolehoidu just kihelkonna nimele, korraldati loetud päevad enne volikogude lõplikku nimehääletust Lüganuse valla esindajaid kaasmata uus meeli muutev kohtumine. Paratamatult jäi Lüganuse vallavolinike antud häältest üksi väheks ning uue omavalitsuse nimeks osutus valituks siiski Kiviõli vald. Mis siin salata, selline otsus valmistas pettumust – unustati ajalooline mälu, unustati 775. aasta vanune kihelkond.
    30. septembrist kuni 25. oktoobrini oli Lüganuse vallas ühinemisleping avalikult väljas. Esitati viis muudatusettepanekut, üks nendest ligi 300 elaniku allkirjaga valla hariduselu puudutav pöördumine. Ühiselt leiti, et ühineisleping ei arvesta piisavalt ühinemisel tekkiva kogukonna kui terviku hardiuselu huvidega ning on ühe omavalitsuse keskne. Muuhulgas leiti, et haridussüsteem peaks olema üheks integratsiooniteguriks ning arvestada tuleks ka olemasolevate koolikomplekside ratsionaalse kasutamise ning hästi toimiva kuluökonoomse taristuga. Ettepanekuid arutati nii 7. novembril kui ka 11. novembril koos regiooni koolijuhtidega. Vaatamata Lüganuse valla-ja koolijuhtide pingutustele elanike ettepanekud ühinemisepingus toetust ei leidnud. Ühte sammu astuvad omavalitsused peaksid olema üksteisele võrdsed partnerid, kus arvestatakse kogu piirkonnaga ning leitakse ühiselt kogu piirkonna jaoks parim.
    9.-13. novebrini viidi Lüganuse vallas läbi rahvaküsitlus, milles oodati vastust küsimusele ,,Kas toetate Lüganuse valla, Sonda valla ja Kiviõli linna ühinemist üheks omavalitsusüksuseks?”. Siinkohal tänan kõiki, kes hääletusel osalesid ja oma seisukohta avaldasid! Hääletada sai nii elektrooniliselt kui ka hääletuspunktides Maidla rahvamajas, Püssi kultuurimajas ja Lüganuse vallamajas. Hääletusel osales Lüganuse valla hääleõiguslikest kodanikest 331 inimest, mis on 12,69 %. Ühinemist pooldas 57 inimest (17,22%) ning ühinemise vastu oli 274 küsitluses osalenut (82,78%). Kokkuvõtvalt oli hääletusel osalenute protsent sama, mis 2013. aasta ühinemiste rahvaküsitlusel. Kuigi meedia rõhutab üha enam, et “rahvaarvamus ei ole volikogule siduv”, siis Lüganuse vallavolikogu sellega ei nõustu. Elanike arvamuse ignoreerimine oleks ebademokraatlik ning rahvalt arvamuse küsimine kaotaks sellisel juhul oma mõtte. Küsimist küsimise pärast me ei poolda.
    Tuleb tunnistada, et Lüganuse vald on riigi sunnitud haldusreformi osas näidanud skeptilist suhtumist üles juba alates selle teema päevakorda kerkimisest. Tänane riigi poolt peale surutud haldusreform on sisutühi piiride muutmine, kus pole seni paigas omavalitsuste ülesanded ja ka riigipoolne rahastusmudel. Ainsaks kriteeriumiks on arv – 5000 inimest. Ei tahaks nõustuda, et üksnes elanike miinimumarvu kriteerium tagab uue valla võimekuse ja haldussuutlikkuse tõusu. Arvesse tuleks võtta mitmeid teisi olulisi kriteeriume – esmalt elanike rahulolu, aga ka suutlikust pakkuda ja tagada võimalikult kvaliteetseid avalikke teenuseid, investeeringuid jms.
    Oleme 2013. a juba ühe ühinemise läbi teinud, kus ühinesid kolm omavalitsusüksust Lüganuse vald, Maidla vald ja Püssi linn. Usun, et tänane Lüganuse vald on hästi toimiv ja hea arengupotentsiaaliga omavalitsusüksus – vallas on piisavalt töökohti pakkuvaid ettevõtteid, tugevad põllumajandustootjad, samuti kasvava metsa ressurss puidutööstuse arendamiseks. Vallas on mererannad, Purtse jõgi, Aidu omanäolise veespordikeskuse arendus ning kultuuri- ja looduspärand nii turismisektori arenguks kui ka elamualade rajamiseks. Lisaks läbivad valda Eestis oluliseimad teed – Tallinn-Narva mnt ning Tallinn-Peterburi raudtee. Samas on Lüganuse valla territoorium küllaltki suur ja hajaasustatud, mistõttu halvendaks uus ühinemine selles osas olukorda märgatavalt. Ühinemine tooks endaga kaasa keskusest kaugemale jäävate külade ääremaastumise süvenemise ja võimaliku hääbumise. Samuti jääks nõrgaks Lüganuse piirkonna kaasatus ja osalemine ühineva valla otsustusprotsessis, mistõttu jääb otsustamine kaugele ning inimeste tegelikud vajadused jääksid suure tõenäosusega märkamata.
    Lüganuse vald on võrdväärne ja tugev partner nii Kiviõlile kui ka Sondale, mis annab meile võimaluse teha valikuid, mitte alandlikult tänase ühinemiste peavooluga kaasa minna. Tulevikus jätkub kindlasti meie koostöö regioonis. Samas usume, et pelgalt piiride muutmine ei tee kusagil Eestis elu paremaks. Seisame sirge seljaga lõpuni Lüganuse valla heaolu eest ja ütleme sisutühjale haldusreformile „EI”!
    24. novembril 2016 jättis Lüganuse vallavolikogu ühinemislepingu ja selle lisad kinnitamata. Ühtlasi võeti vastu otsus lõpetada läbirääkimised ja haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetlus Kiviõli linna ja Sonda vallaga uue omavalitsusüksuse moodustamiseks. Istungil osales 14 volikogu liiget. Otsuse poolt hääletas nimelisel hääletusel 10 volikogu liiget (M-L. Veiser, M.Uudeküll, A.Hobolainen, M.Kivistik, Ü.Tuur, H.Sibrits, E.Mägar, J.Põld, G.Dmitrijevõhh, K.Kivi), vastu oli 3 (T.Siru, K.Kütt, L.Tammann), erapooletuid – 1 (E.Vinni).

    ALLIKAS: “Valla Sõnumid” november 2016

  14. Eesti uus haldusjaotus
    KAART

    Eile tegi valitsus viimased otsused, milline hakkab vähemalt lähiaastail olema Eesti haldusjaotus – pärast sügisesi valimisi peaks Eestis olema 15 linna ja 64 valda.
    Järgmist nädalat jäi valitsuses ootama üks otsus: kas Setomaa vald hakkab kuuluma Põlva- või Võrumaale. 12. ja 13. juulil korraldatakse selleks Värska, Mikitamäe ja Meremäe vallas rahvaküsitlus. Arvestades, et kaks kolmandikku tulevasest Setomaa vallast asub Põlvamaal, võib eeldada, et enamus pooldab seda.

    Ajalooliselt on Setomaa olnud osa Petserimaast, Nõukogude okupatsioonist alates on suur osa Eesti poolel elavatest setodest kuulunud Põlvamaale. Vaid Meremäe vald on olnud Võrumaal ning sealne rahvas on olnud Setomaa ühisvalla asjus ka kõige tõrksam.

    Põlva maavanem Igor Taro on võidelnud nii Seto valla tekkimise eest, kui seisab nüüd ka Setomaa jäämise eest Põlvamaa osaks.

    Lisaks ajaloolistele põhjustele viitas Taro, et Seto valla Võrumaale andmisega kaotaks Põlvamaa kahe allesjäänud vallaga – Põlva ja Kanepi – olemise mõtte. «Valitsus pole näinud ette põhjalikku maakondade reformi ja seda ei tuleks teha ka teise reformi üksikotsusega,» lausus Taro.

    Ülejäänud Eesti valdade sundliitmise otsuse tegi valitsus suures osas enne jaani. Kui siis langetatud otsused andsid päris mitmele vallale, kus elanikke kuni mõnisada alla 5000, õiguse omaette jätkata, siis eile said selle loa ka vallad, kus vaid sadakond elanikku üle 4000. Seega võis eile šampanjapokaale tõsta Tartumaal Luunja ja Nõo valla rahvas, Lääne-Virus Haljala ja Vihula rahvas ning Harjumaal Keila linn. Need kõik jäid sundliitmata.

    Õiguskantsler Ülle Madise arvates on valitsuse eilne otsus põhiseaduspärane. Ta möönis, et Loksa ja Kuusalu ühendamata jätmine võib tõesti anda osale varem sundliidetud valdadest argumente sundliitmise vaidlustamiseks.

    Nimelt otsustas valitsus riigihaldusminister Jaak Aabi ettepanekul enne jaanipäeva jätta 2730 elanikuga Loksa linn liitmata 6600 elanikuga Kuusalu vallaga, sest need kaks ei sobivat kokku.

    «Kuna valitsus on haldusreformiseaduse nii auklikuks lasknud, et ei saa aru, kellele seadus kehtib, kellele mitte, siis pöördume halduskohtusse, et meie sundliitmise otsus vaidlustada,» ütles Järvamaa Koeru valla (2111 elanikku) vanem Andres Teppan.

    Üsna samade sõnadega põhjendas kohtusse minekut Koeru naaber Lääne-Virumaalt, Rakke vallavanem Andrus Blok. «Meile ei jäetud teist võimalust,» lausus ta.

    Koeru ja Rakke vald (1630 elanikku) on otsustanud omavahel vabatahtlikult ühineda, kuid nad ei teinud seda õigeks ajaks ehk 1. jaanuariks. Mõlemad olid osalenud mitmetel ühinemisläbirääkimistel, kuid just enne tähtaja kukkumist ebasobivate ühinemistingimuste pärast taganenud.

    Teppani sõnul on paratamatu, et kui on seitse läbirääkijat, ei jõuta kokkulepeteni, mis kõigile sobivad. «Eriti kui tingimusi viimasel hetkel muudetakse,» viitas ta kuue Järva vallaks ühineva valla otsusele kuulutada vallakeskuseks Järva-Jaani, mitte esialgu plaanitud Koeru. Teppan meenutas, et üle-eelmise haldusreformi ministri Siim-Valmar Kiisleri tõmbekeskuste kavas oli keskus just Koeru.

    Vabatahtliku ühinemise otsuseni jõudsid Koeru ja Rakke aprillis.

    Kohtusse läheb kindlasti ka napilt 3000 elanikuga Lüganuse vald Ida-Virumaal. Vallavanema Viktor Rauami sõnul on nende põhiargument, et vald elas ühe ühinemise üle alles 2013. aastal (Lüganuse ja Maidla vald ning Püssi linn). Tema sõnul ei ole olnud ühinemine kerge ja alles viimasel aastal on saadud kergemalt hingata ning on tekkinud uue valla identiteet. Rauami sõnul on nad näinud, et suurem rahvaarv ei tee valda võimekamaks, vaid see tuleb tööga luua.
    «Iga ühinemine tähendab alguses seisakut ja meie oleme ühest seisakust alles välja tulnud,» lausus Rauam.

    Kohtusse on tõenäoliselt minemas veel mitu valda. Näiteks ei ole sundliitmisega nõus osa Võrumaa valdu.

    Kohtus loodavad vastuhakkajad saada esialgset õiguskaitset, et sundliitmine peatuks.

    Valitsusel on tähtaegade määramisel ja otsustamisel olnud kiire taga ka oktoobrikuiste valimiste tõttu. Kohtuasjad võivad hakata valimisi segama. Vähem kui kahe nädala pärast peab olema selge, millistes piirides valimised üldse toimuvad. Kui aga kohtud mõne sundliitmise peatavad, toimuvad valimised neis senistes vallapiirides.

    «Meil olid valimistoimingud seaduses ette nähtud ajaks, 15. juuniks tehtud,» kinnitasid Lüganuse vallavanem ja ka teised, kellega võimalikust kohtusse minekust rääkisime. Samas peavad maavanemad täitma praegu kiirkorras valitsuse otsust needsamad vallad sundliita ja teha valimistoimingud valitsuse soovitud piiridele tuginedes. Valimistoimingud tähendavad ringkondade, valimiskomisjonide, mandaatide määramist.

    Kuidas näiteks Lüganusel kandideerida soovijad valimisteks valmistuvad, kui pole kindel, kas valimised tulevad vaid Lüganuse või Kiviõli ja Sondaga ühinenud vallas? Vallavanem Rauami sõnul on loomisel valimisliit, mis seisab igal juhul Lüganuse rahva eest ja võib osaleda nii väikese kui ka sundliidetud valla valimistel.

    Postimees

  15. Lüganuse vald on uus ametlik haldusüksus:
    Riigikohus asus Koeru, Rakke ja Lüganuse vallavolikogude kaebusi arutades seisukohale, et nimetatud valdade puhul on valitsus haldusterritoriaalse korralduse muutmisel järginud seadusest tulenevaid nõudeid ning määrus ei ole põhiseadusega vastuolus.
    Kohtuasjas oli vaidluse all valitsuse määruste põhiseaduspärasus, millega muudeti Vabariigi Valitsuse algatusel Koeru, Rakke ja Lüganuse valdade haldusterritoriaalset korraldust, piire ja nime.
    2016. juunis vastu võetud haldusreformi seadus pani valitsusele kohustuse teha alla 5000 elanikuga omavalitsusüksusele ettepanek ühinemiseks või liitumiseks ning andis õiguse otsustada omavalitsusüksuse ühinemine või liitumine ka siis, kui asjaomased omavalitsusüksused valitsuse ettepanekuga ei nõustunud (HRS § 9 lõike 9 punkt 2 ja § 13).
    Riigikohus kontrollis haldusreformi seaduse põhiseaduspärasust 2016. aasta sügisel ja leidis, et seaduses oli vastuolu põhiseadusega üksnes ühinemise rahastamise põhimõtete osas. Kohus ei kahelnud seadusandja eelduses, et suuremad omavalitsusüksused suudavad paremini täita neile pandud ülesandeid ja pidas seega haldusreformi eesmärki põhiseaduspäraseks. Riigikohus jäi praegustes kohtuasjades 20. detsembri 2016. aastal otsuses esitatud seisukohtade juurde ega hinnanud uuesti haldusreformi seaduse põhiseadusele vastavust.
    Kolleegium kontrollis, kas Rakke, Koeru ja Lüganuse valla haldusterritoriaalse korralduse muutmise otsustamisel on valitsus järginud selleks seaduses sätestatud nõudeid.
    Kolleegium möönis, et valitsuse algatatud ühinemine või liitumine piirab omavalitsusüksuse õigust ise otsustada selle üle, kas ja kellega ühineda, kuid rõhutas, et riigi haldusterritoriaalse korralduse üle otsustamine on põhiseaduse järgi seadusandja pädevuses. Kohalike omavalitsuste puhul on seadusandja jätnud lõpliku otsustamise valitsusele.
    Koeru, Rakke ja Lüganuse vallavolikogude kaebusi arutades asus Riigikohus seisukohale, et nimetatud valdade puhul on Vabariigi Valitsus haldusterritoriaalse korralduse muutmise otsustamisel järginud seadusest tulenevaid nõudeid ja määrus ei ole põhiseadusega vastuolus. Valitsus on hinnanud erinevaid võimalusi valdade haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ning põhjendanud ettepanekus välja toodud ühinemise mõju olulistele asjaoludele. Kolleegiumi hinnangul olid valitsuse kaalutlused asjakohased ning piisavad, et põhjendada tehtud otsustust.
    Kolleegium lisas, et kohus ei saa valitsuse asemel asuda hindama seda, kas mõni muu võimalus haldusreformi eesmärgi saavutamiseks (mh valdade ühendamiseks) oleks olnud otstarbekam või toonud kaasa positiivsema mõju.
    Riigikohtusse on sundliitmist puudutavate valitsuse määruste põhiseaduslikkuse järelevalve kontrolliks pöördunud ühtekokku 17 vallavolikogu. Ülejäänud 14 vallavolikogu kaebuste arutamine riigikohtus jätkub.

    ALLIKAS: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ametlik-riigikohus-otsustas-koeru-rakke-ja-luganuse-vald-sundliideti-seaduslikult?id=79730254

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga