Kõrvemaa

IMG_4004

Raba on koht, kus ka väikesed inimesed saavad üle puude vaadata ning ennast suurena tunda. Lausa hiiglaslikuna. Et saada aimu selle koha ilust, peaks seal käima erinevatel aegadel – hommikul ja õhtul, suvel ja talvel, päiksega ja äiksega. Ühest korrast jääb kindlasti väheks. Seda teadsid ka noored mehed esimese vabariigi ajal, kes ei viitsinud edasi-tagasi tuiata ning tegid sinna laagri, et kogu aeg kohapeal olla.

Siis tuli aga riigikorra muutus ning igasugune alaline viibimine Kõrvemaal lõpetati ära, sest noori mehi oli vaja kuidagi tööle saada.  Nemad muudkui nautisid seal vaadet, ega teinud midagi ühiskondlikult kasulikku. Nüüd on elu jälle lihtsamaks muutunud ning puhkamine on populaarne tegevus töötegemise vältimiseks. Kui telgi kaasa võtad, siis RMK on loonud võimaluse Paukjärve ääres puhata. Põõsa alla on paigaldatud isegi uks, mille taga saab ennast teiste eest peita, kui on vaja korraks ära käia.

Kõige tähtsam on muidugi see, et loodusele saab vaadata ülevat alla. Selleks on loodud vaatetornid, mis annavad tõelise looduse kuninga tunde.

Loodusklassis sain teada seda, et rabas ei ole ühtegi marja mida ei tohiks süüa – kõike võib põske pista ning hea on teada ka seda, et raba vesi on küll puhas ning kõlbab juua (vaatamata sellele, et ta värv ja lõhn võivad olla ebameeldivad), kuid temas puuduvad mineraalained ning ta ei kustuta janu. Selle vastu aitab aga soola lisamine. Nii on põhjust soolatoosi endaga kaasas kanda, sest kunagi ei tea, millal on vaja midagi sisse soolata.

Rabakoolis sai teada ka seda, et selles kohas kehtib vastupidine valgusfoor – seal kus maapind on punane, võib julgelt astuda, kuid mida rohelisemaks maa puutub, seda salakavalam on selle pind.

Igatahes on võimalik, et Kõrvemaa püüab sind oma võrku ning sealt väga enam lahkuda ei tahagi.

Vaatamata sellele, et süüa võib seal valimatult kõike, ei paku raba siiski nii palju süüa, et sellest võiks ka kõhu täis saada. Sellepärast oli meil oma toidukorv kaasas. Pärast sööki on hammaste hügeen oluline asi ning metsas võib selleks kasutada kuusevaiku kui oled hambaharja maha unustanud.

Kuna see ei olnud kõigi arvates kõige parem lahendus, siis pidime koduteele tagasi asuma. Järgmine kord naaseme juba koos soolatoosi ja hambaharjaga ning siis saab siin juba palju kauem ja kvaliteetsemalt aega veeta.

.:ARHIIV:.

(87)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.