Laulupidu 2017

ÜHENDKOOR 420 KOORI, 14259 LAULJAT
“Koit”, “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”, “Eesti lipp”, “Meie”
LASTEKOOR 184 KOORI, 5871 LAULJAT
“Mets neidude vahel”, “Päev läheb puudele punane”, “Maailm heliseb”, “Paradiis”

LOOD

XII noorte laulu- ja tantsupidu «Mina jään», pildistatud laulupeo lõpulaulu «Õhtu ilu» ajal. 2. juuli 2017

(164)

2 arvamust “Laulupidu 2017” kohta

  1. Laulupidu
    Kuigi äsja lõppenud noorte laulu- ja tantsupidu «Mina jään» tekitas eestlastes palju härdaid emotsioone, oleks pidu tegelikult võinud olla palju võimsam ning inimestele paremini jälgitav. Rahandusministeerium aga lisarahastuseks võimalusi ei näinud.
    Tõsi, kuna arvete tasumist alustati alles teisipäeval, on kulude lõplik maht nähtav alles paari kuu pärast, kuid esialgne pilt on olemas. Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhataja Aet Maatee sõnul oli XII noorte laulu- ja tantsupeo läbiviimise kogueelarve maht 2,7 miljonit eurot. Sellest summast 1,4 miljonit eurot moodustas riigieelarveline tulu ja ülejäänud 1,3 miljonit eurot kaetakse eeldatavast piletimüügist, sponsortoetustest ja eelmiste perioodide omavahendite jäägist.

    Olgugi et selle aasta noorte laulu- ja tantsupeo eelarve oli ligi miljon eurot suurem kui eelmise, 2011. aastal toimunud noortepeo «Maa ja ilm» eelarve, tuleb arvestada, et hinnad on ajaga kallinenud ning eestvedaja sõnul tuli sel aastal pingul eelarve tõttu paljust loobuda.

    Pidu hakatakse planeerima mitu aastat enne selle toimumist ning eelarve kujundamisel võetakse aluseks eelmiste pidude kulud ja tulud eri alateemade kaupa. Kogueelarvele lisatakse tavaliselt ka ligikaudu kümneprotsendine hinnatõus, et teenuste kerkivad hinnad sisse arvestada.

    Eriti palju pahameelt on tekitanud suurte leedekraanide puudumine selleaastaselt laulupeolt, mis on nõlval pidu nautivatele inimestele elamuse saamiseks pea hädavajalikud ning millega ollakse suurüritustel harjunud.

    Maatee sõnul ei tulnud otsus sel aastal ekraane mitte kasutada kindlasti kergelt, kuid niisuguste lahenduste puhul võivad hinnad ajas tõusta 30–50 protsenti ning säärase hinnatõusuga polnud korraldajad arvestanud. Kuna lisaks ekraanide püstipanekule tuleb neile luua ka loominguline lahendus, hindab Maatee ekraanide kuluks umbes 100 000 eurot.

    Tema kinnitusel pole niivõrd suurt pidu võimalik sendi täpsusega planeerida ja eelarves peab olema lõtk. «Need, kes otsustavad rahaasju, peaksid mõtlema, et peoga ei ole seotud vaid kindlad kulud, vaid ikka on muutujaid, kas või ilmgi,» on Maatee Postimehele varem öelnud.

    Otsus tuli üllatusena

    Tegelikult esitas laulu- ja tantsupeo sihtasutus ürituse läbiviimiseks rahandusministeeriumile taotluse, mis oli 200 000 eurot suurem, kui eraldatud lõppsumma. Tõenäoliselt poleks olnud kontserdi paremaks jälgimiseks vajalike ekraanide paigaldamises mingit küsimust, kui sihtasutuse küsitud lisarahastus oleks neile täies mahus võimaldatud.

    Noortepeo eestvedaja sõnul peeti lisarahastuse teemal mitu kohtumist riigikogu kultuurikomisjonis ja rahandusministeeriumis, kuid need paraku tulemusi ei andnud ning eelarve maht jäi samaks.

    Kultuurikomisjoni aseesimehe Laine Randjärve (Reformierakond) sõnul oli komisjon ka ise üllatunud, et laulu- ja tantsupidu lisarahastusest ilma jäeti. «Kultuurikomisjonil endal ju mingit rahahulka ei ole ning meie olime mõlemal korral kultuuriministri poolel, kes lisarahastuse taotlust toetas,» rääkis Randjärv.

    Randjärve sõnul ei tohiks laulupeod olla kindlasti koht, kus koonerdada, ning viskas kivi rahandusministeeriumi kapsaaeda. «Ma ei oska öelda, kas rahandusminister ise ei olnud piisavalt aktiivne või olid ametnikud suutnud talle teha selgeks, et pole mõtet võidelda. Tean, et vähemalt kultuuriministeerium seda võitlust kindlasti pidas,» selgitas Randjärv.

    Valitsusel oli võimalus

    Kultuurikomisjoni aseesimees meenutas 2009. aastat, kui oli majandussurutis ning ministeeriumite eelarvetest pidi kärpima väga suuri summasid. «Toona tegi valitsuskabinet eraldi otsuse, et laulupeolt ei võeta ära mitte sentigi. See oli erandlik otsus, olenemata sellest, et rahandusministeerium küsis teisiti,» rääkis toonane kultuuriminister ning praegune kultuurikomisjoni aseesimees, lisades, et küsitud 200 000 eurot oleks ka seekord pidanud tulema valitsuse otsusega.

    Toona otsuse teinud rahandusminister Sven Sester (IRL) polnud lehe trükkimineku ajaks kommentaarideks kättesaadav, kuid lubas küsimustele vastata täna.

    Randjärve hinnangul oleks saamata jäänud raha hädasti ära kulunud – ta tõi peo ühe puudusena samuti esile leedekraanid. «Kõik on kurvad, et miks ei olnud ekraane. Inimesed oleksid tahtnud näha neid siiraid ja liigutavaid emotsioone laste silmades – see oleks nii palju juurde andnud,» kommenteeris Randjärv.

    Tulevikku vaadates tõdes Aet Maatee, et järgmiseks peoks tuleb ära teha mitmed olulised investeeringud infrastruktuuri, sest ajutised lisarajatised probleeme ei lahenda.

    Seekord jäi investeeringutest muuhulgas välja ka lauluväljaku dirigendipuldi rekonstrueerimine, kuid Maatee sõnul tuleks see töö kindlasti enne järgmist laulupidu ära teha. Samuti vajavad korrastamist lauluväljaku üldkasutatav tualett ning laulukaare kõlalaudis. «Need tööd tulebki ära teha just pidude vahelistel aastatel,» toonitas laulupeo sihtasutuse juhataja.

    POSTIMEES

  2. Raamat „#Laulupidu 2017“ annab 350 foto kaudu võimaluse tutvuda XII Eesti noorte laulu- ja tantsupeonädala n-ö kaadritaguse eluga. Loomulikult on peo avalik külg – rongkäik ja kontserdid − suurepärane kulminatsioon, kuid Läti fotograaf Mārtiņš Kālis, kes on sarnaseid fotoprojekte teinud ka oma kodumaal, usub, et tõelise kogemuse laulu- ja tantsupeost saab igapäevastest proovidest, koolides elamisest, pikkadest öistest jutuajamistest ning ilmataadi meeleolude trotsimisest.
    https://klassileht.ee/wp-content/uploads/2017/10/Laulupidu-2017-eBook.pdf

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.