Maapäev 100

Riigikogus tähistati täna piduliku istungiga Eesti omariikluse tekkimise ajaloolist tähtpäeva, sest 28. novembril täitub 100 aastat päevast, mil Eesti Maanõukogu kuulutas end kõrgeima võimu kandjaks Eestis. See sündmus avas tee Eesti Vabariigi sünnile.

Riigikogu esimees Eiki Nestor rõhutas oma kõnes maapäeva tähtsust Eesti riigi tekkimise seisukohalt. „Tegemist on meie rahvusliku enesemääramise sajanda aastapäevaga. See otsus oli suur samm omariikluse suunas. See otsus oli rahva lootuste ja unistuste loomulik tulemus. Saada vabaks ja iseseisvaks, peremeheks omal maal,“ toonitas Nestor.

Nestor ütles, et tänast tähtpäeva aga tähistame väga tegusalt EV100 Noorte Maapäeva piduliku koosolekuga. „Suur tänu noorte maapäeva idee autoritele ja praktilistele läbiviijatele. Ilus algus Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva loos. Aga veelgi suurem tänu kõigile neile noortele, kellel on olnud tahtmist maapäeva üritustel kaasa lüüa. Teie loominguline lust annab tunnistust sellest, et Eesti Vabariigi tulevik saab olema hoitud ja kasvatatud. Kui me ise siin ja samas oma elu ei arenda, on suur oht, et tuleb ja teeb seda keegi teine. Ja siis me pole enam vabad,“ ütles Nestor. Tema sõnul ühendab maapäeva liikmeid aastal 1917 ja 2017 ju tegelikult üks – see on siiras soov luua paremat tulevikku, sest teist Eestit meil ei ole ega saagi olla.

Vabariigi President Kersti Kaljulaid tõi esile oma tervituskõnes eesti rahva ühise tahte koondumisel omariikluse loomiseks. „Muidugi ei olnud see saja aasta tagune otsus teekonna alguseks. Algus, mis lõi võimaluse oma Eesti riigi loomiseks, oli palju varem – see oli meie kõikjale laotunud seltsiliikumises ja suurtes ühistes laulupidudes, see oli meie oma pärandi kogumises ja koolihariduses, see oli omavalitsustes töötamise kogemuses ja omakeelses ajakirjanduses. Paljudes-paljudes erinevates mõtetes ja tegudes, mida kandsid Eesti oma inimesed,“ ütles president. Ta meenutas, et kuu aega tagasi arutas ta noorte maapäeva osalistega täna üle antavat manifesti. „See oli väga ärgas ning elav arutelu ja nii mõnigi võiks mõne mõtte peale hüüatada: ennekuulmatu! Kuid nagu me teame, on ennekuulmatutel mõtetel alati võimalus teoks saada, selleks on vaja oskust sõnastada oma eesmärke ning uskuda nende teoks saamisesse,“ rõhutas Kersti Kaljulaid.

Riigikogu istungisaalis toimunud pidulikul istungil osalesid tänaste saadikute kõrval ka noorte maapäeva saadikud ja valitsuse liikmed. Istungil kanti ette EV100 Noorte Maapäeva valitud 106 saadiku koostatud Eestimaa Noorte Manifest, milles kajastuvad tänaste noorte mõtted Eestist ja selle tulevikust.

Manifestis on väljatoodud neli põhilist teemat, mille väljakutsete lahendamisest sõltub, milliseks kujuneb Eesti riik. Need on haridus, noorte ühiskondlik aktiivsus, lõimumine, Eesti loodus ja elukeskkond. Manifestis märgitakse, et need on meie põlvkonna teemad – nii nagu meile eelnevail põlvkondadel olid omad ja järeltulevatel saavad olema enda omad.

Noorte manifestis rõhutatakse: „Teame, et tulevik on meie kätes. Aga selles tulevikus peab tähtsal kohal olema Eesti. Eesti peab olema tark, üksteisest lugupidav, teadmisi ja lahendusi otsiv ning hindav. Selline Eesti ühiskond teab, et ta on sama tugev, nagu selle nõrgimad lülid ja selle asemel, et veel aastakümneteks nõrkusega leppida, peame nõrkadest lülidest tugevad tegema. Koostöös.“

Eestimaa Noorte Manifesti kandsid ette ja andsid Riigikogu esimehele üle Marcus Ehasoo Tallinna Inglise Kolledžist ja Eva Lennuk Narva Eesti Gümnaasiumist.

Istungil võtsid sõna Riigikogu fraktsioonide esindajad Jürgen Ligi (RE), Tiit Terk (KE), Kalvi Kõva (SDE), Tarmo Kruusimäe (IRL), Krista Aru (EVA) ja Martin Helme (EKRE).

Nad tõid esile Eesti riigi käekäigu kujundamisega seotud erinevad aspektid ja rõhutasid noorte kaasamise tähtsust selles tegevuses.

ALLIKAS: Riigikogu

(34)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.