Õpetajate poolt või vastu?

Õpetajad näevad asju ainult oma mätta otsast, selles ma olen enam kui veendunud. Ma ei ütle seda, et see oleks halb. Kui nad ei oleks oma ala professionaalid, siis nad ei oleks ka head õpetajad, kuid nad on juba sellised ja sinna pole midagi parata. Lähed õpetaja või lektori juurde, kes on oma alas kinni ning ta tahab, et sa teaksid seda ala nii, nagu tema teab – norib selle kallal, kui seletad asju oma sõnadega ja ei kasuta õigeid mõisteid. Nii on rohkem või vähem tegelikult kõikide õpetajatega, tunnistavad nad seda või ei. Ja kui ei ole, siis tõenäoliselt pole tegemist ka hea õpetajaga.

Lugesin, et viimane streik oli õpetajatel 2003 aastal. Elasin siis ka Eestis, ning mul polnud aimugi, et õpetajad streigivad. Kuigi ma vaatan nagu uudiseid, ei puutunud see minusse, sest kooliealisi lapsi mul ei olnud. Ma ei arva, et see minu omapära, peaks olema üleüldine reegel, kuid üldistades võib arvata, et tegelikult puudutab see siiski ainult neid inimesi, kellel on kooliga mingisugune side – kas töötavad ise seal või/ja käivad lapsed koolis. Nende kaevurite ja raudteelaste toetusstreikide suhtes ma oleksin väga ettevaatlik, sest tegemist on ikkagi muukeelsete inimestega, kes ise ka ei saa aru, mille poolt või vastu nad streigivad ning kui mängu tulevad Venemaa lipud ja nõudmised “vene keel teiseks riigikeeleks”, siis mina õpetajate asemel pigem distantseeruksin nendest.

Õpetajate streigist esmakordselt kuuldes jäi mul selline mulje nagu tegemist oleks inimestega, kes olid õigel ajal raudteejaamas ning kui kõik ostsid endale pileti, siis nemad imetlesid sõiduplaani. Rong läks ära ning nüüd tõstetakse kisa, et nemad jäid maha ning tulgu rong tagasi ning nende need kes on endale pileti ostnud, peab rongist maha tõstma, et nemad ka ära mahuksid. Kus olid õpetajad siis, kui käis rahade jagamine? Kellelt peaks rahad ära võtma, et õpetajad ennast hästi tunneksid?

Läksin kooli, et uurida, mida arvavad Maidla Põhikooli õpetajad. Tuleb välja, et optimistlikult ei ole meelestatud keegi ning ükski õpetaja ka ei usu, et streik neile sellel aastal ka palgatõusu tooks. Pigem streigitakse seepärast, et järgmine aasta endale palgatõus välja teenida. Võib ju ka nii, aga kes on väitnud, et järgmine aasta raha juurde ei saa? Üldine mulje jäi pigem selline, et oleks saand ka ilma streigita hakkama, kuid kuna kõik protestivad, siis solidaarsuse mõttes lüüakse kaasa. Alguses olevat plaanis olnud streikida kolm päeva, kuid kuna lähimad koolid olid otsustanud kahe päevase streigi kasuks, siis võeti ka selline otsus vastu, sest rahakotti tabaks streik muidu liiga valusalt. Ma usun, et Maidla kooli õpetajatega võib solidaarne olla, sest nad ei ole loomult sõjakad. Kõikide õpetajate kohta seda küll öelda ei saa, sest kui Reemi Voltri kirjutab oma Eesti Päevalehes, et ta:

“Selle osa õppematerjalist, mis jääb streigi ajal läbi võtmata, peavad õpilased omandama omal käel. Õpetajad ei õpeta seda neile ette ega tagantjärele. Näiteks järgmise nädala teises pooles pidanuksin ma 12. klassi õpilastele rääkima kosmoloogias Jupiterist, Saturnist ja Uraanist ning meie lähimast tähest Päikesest, kuid nüüd jäävad need planeedid vahele. Aga kontrolltöös ma nende teemade kohta küsimusi esitan.”,

siis minus tema palgaprobleem kaastunnet ei tekita, sest meil on demokraatlik riik, nagu ta ka ise väidab ning kui ei meeldi, siis võib endale teise ameti võtta! Milles on süüdi õpilased, kellel ei ole isegi mitte valimisõigust, kuid enamus rahvast hääletab valimistel alati parempoolsete poolt, kes poputavad ainult rikkaid ja väga rikkaid, madalate maksudega, et neil kel raha on, jääks rohkem kätte. Ja kui riigil tuleb rahast puudus, siis võetakse seda töötukassalt (kuhu rikkad ei panusta, sest nad on tööandjad) ning tõstetakse käibemaksu, mis lööb eriti valusalt neid, kellel on vähe raha. Nii et tasub teha oma prioteedid selgeks, enne kui sedeli valimiskasti viskad – kui sinu sissetulek ei ole 136000 € aastas, siis ära anna Reforimierakonnale oma häält!

Ja olemegi jõudnud ringiga tagasi algusesse, et kui silmavaade ei ole lai ning sa ei näe ette seda, et kuidas mõjutavad sinu tänased otsused homset elu, siis need streigivad, et olid rumalad, kuna ei näinud asjade kulgu ette. Need aga kes teadsid, mis juhtuma hakkab, kiruvad neid, kes asjade kulgu ette ei näinud ja nüüd protestivad. Kahjuks on neid viimaseid rohkem.

Ma olen poolt, õpetajate palk peaks hakkama alates riigi keskmisest!

Ma olen vastu, et õpetajate palk peaks kasvama korraga viiendiku võrra, sest selline palgatõus on utoopiline. Kelle raha me siis neile anname? Steik on selline äärmuslik lahendus, mis au õpetajatele juurde ei too. Oleksin lootnud neilt kui haritud inimestelt, osavamat taktikat. Streigivad ikkagi lihttöölised, mitte spetsalistid.

Seekord “jõudu tööle” ei soovi, vaid head puhkepäeva!

Uljam Teuli – inimene kes saab hakkama 150 € kuus inimese kohta ja ei streigi.

(297)

2 arvamust “Õpetajate poolt või vastu?” kohta

  1. Homme saab see üritus siis Maidla Põhikooli jaoks läbi. Mingis mõttes tegid selle streigiga õpetajad mulle teene, sest siiani ma tundsin neile kaasa ja üritasin igati aidata, kuid nüüd kui nad on selgeks teinud, kuidas neile tehakse palgaga liiga, siis saan ka vabamalt nõuda paremat tööd. Kui sul on klassis 2-15 õpilast ning sa nõuad võrdset palka nendega, kellel on klassis 20 ja enam õpilast, siis see on natukene alatu. Muidugi võib alati vaielda, et kas maal olles peaks siis õpetajad vähem palka saama, sest sel juhul põgeneksid ka viimased inimesed maalt, kuid sellises väikeses kogukonnas peaksid olema teistsugused soodustused, mida 3 aastat tagasi vallavalitsus ka lahkelt lubas rakendada, kui keegi ütleb neile, mida tahetakse. Kas see oli valimiseelne lubadus või midagi enamat, pole teada.
    Nii et õpetajad, kui tahate midagi, siis küsige, aga mitte ärge laske teistel rääkida enda eest.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.