Sildiarhiiv: ingrid härm

Õppeaasta 2013/14 kokkuvõte

Maidla Kool

Sellel aastal lisandus Klassilehele 238 sissekannet. Arvestades seda, et eelneva viie aastaga oli kirja pandud 613 postitust, siis aasta on olnud päris aktiivne.
Tegelikult sai käesolev õppeaasta juba alguse keset suve, kui Maidla Kool sai endale uue direktori ning sügiseks oli Maidla Koolist päris paljud vanemad oma võsukesed ära viinud – eesotsas hoolekogu esinaise Virje Härmiga. Muidugi ei vaevunud ta lapsevanemaid informeerima, et miks ta nii tegi või oma sõbrannad kaasa meelitas, kuid mina pean seda oskamatuseks oma seisukohtasid põhjendada ning tunnen kergendust, et Maidla Kooli jäid need, kes sellest ka hoolivad.
Uue direktori suhtes olid mul omad kahtlused, sest eelmisel õppeaastal oli tema ootamatu lahkumine toonud kaasa Ruth Eliase, kes on siiani halva juhi sünonüümiks.
Meelike Abroi kiituseks peab ütlema seda, et ta jagas informatsiooni – ta tutvustas ennast, rääkis oma plaanidest ja seda kõike ilma küsimata. Tavaliselt näeb sellist käitumist ainult poliitikute poolt enne valimisi – kus räägitakse mida on tehtud ja mida tahetakse teha. Meelike Abroi  ei piirdunud mitte ainult aasta algusega, vaid on Maidla Kooli informatsiooni jaganud kogu õppeaasta lõikes ning see ongi kõige olulisem.
Kahjuks ei saanud Klassileht terve õppeaasta jooksul kordagi tegeleda kooli probleemidega, sest kogu aur läks selle peale, et võidelda Maidla Kooli vastu tegutsevate poliitikute vastu. Nimelt sai Lüganusel vallavalitsusse Allan Aron – endine Keskerakondlane, kes muutis oma vaateid üleöö nii, et sobis edaspidi Reformierakonda, Annika Kapp – kellel on seljataga ühine koolitee nende inimestega, kes oma lapsed Maidla Koolist ära viisid ning seega tegutses ta loomulikult nende huvides,  Virje Härm – oli ainukene, kes oli hääletuskomisjonis Meelike Abroi vastu, Arno Rossman – inimene, kes on Villu Reljanile nõu andnud ning me kõik teame, kuidas tema lõpetas ning Aivar Karon – kelle minevik on mulle tundmatu.
Veebruari lõpus kuulutati välja konkurss ametikohale, mis hakkaks Lüganuse valla kultuuri ja haridust kordineerima. Kuna selle ametikoha palk võimaldab ka BMW kütusekulu kompenseerida, siis loomulikult oli huvitatud sellest ka Ingrid Härm, sest Maidla Kool teda tagasi ei oodanud. Kuni lõpuni üritati mulle selgeks teha, et mul on luulud ja ma mõtlen asju välja, kuid konkursi viimasel päeval, kui dokumendiregistris seisid initsiaalid I.H. ning ma mainisin, et petitsioon ongi just antud isiku vastu suunatud, oli nelja kilomeetri kaugusele kuulda, kuidas sekretär ütles, et nendel nimetähtedel pole mingisugust mõtet, kui kõik teavad, kes selle taga seisab. Vallavalitsus aga vastas mulle diplomaatiliselt, et kõik osalejate andmed on konfidentsiaalsed ning nemad ei tea üldse millest jutt käib. Siinkohal on sobilik kõikidele inimestele meelde tuletada, et Lüganuse vald ei ole New York, kus naaber ei tunne naabrit või keegi ei tea, mis toimub omavalitsusüksuse teises otsas, siin tuleb arvestada alati asjaoluga, et kõik teavad kõike.
12. mail saadeti see vallavalitsus laiali, koju Facebooki postitusi jagama ning sellega oli otsene oht Maidla Kooli jaoks kadunud. Tagantjärele on liikunud jutud, et kuna leiti lapsevanem, kes suutis Maidla Kooli direktoris piisavalt puuduseid kirjeldada, siis oleks see vallavalitsus ka direktori esimesel võimalusel minema saatnud. Arvestades seda koosseisu, siis ma ei imesta üldse, et selline eesmärk oli neil ka kogu aeg plaanis olnud, kuid see on puhas spekulatsioon, mis õnneks kunagi aset ei leidnud.
Tagantjärele tarkus on see, et kõik need inimesed, kes soovisid Maidla Koolis vigu leida, vastandasid end mulle – inimesele, kes on neid vigu otsinud ja leidnud juba viis aastat. Sellel aastal ei antud mulle seda võimalust ning Maidla Kool sai tegutseda täiesti ilma konstruktiivse kriitikata. See kas selline aasta oli hea või halb, on igaühe enda hinnata. Mina arvan, et kui kool jagab informatsiooni, siis ootab ta alati ka vastukaja ning seda ta sai enamasti ainult sinise pöidla vajutamise tasemel. Sellest on väga kahju.
Küll aga on väga postiivne see, et rahuloluküsitlusele vastas 24 lapsevanemat, mis tähendab seda, et inimesed on hakanud lõpuks kaasa rääkima. Aastaid tagasi tundis ennast puudutatuna õpetaja Karmen, kui volikogu esimees Enno Vinni ütles, et mina olen selles süüdi, et ta oma kriitikat avalikult väljendas, sest olen ta üles ässitanud. Nüüd aga on leidnud paljud minu arvustused nii inimeste poolt- kui ka vastuhääli, kes julgevad oma seisukohtade eest seista. Eile avastasin, et kaks aastat tagasi kui ma ütlesin, et Aruvälja küla ei ole võimalik üles leida, on jõudnud ka külaelanike arusaamiseni ning nad proovivad olukorda paremaks muuta. Ja kõik see on väga tore, sest lisaks mälestuste jäädvustamisele õpetab Klassileht ka demokraatlikus ühiskonnas elama!
Kuues õppeaasta on läbi ning nüüd oleme me kõik jälle veidi targemad…

Uljam Teuli
Klassilehe kaasasutaja

(449)

Soonurme külakoosolekul vastuseta jäänud küsimused

Tere!

Edastan Teile Soonurme külakoosolekul osalenud inimeste kirja ning jään sellele vastust ootama.

16. aprillil 2014 a. kell 18.00 toimus Soonurme raamatukogus Kulja ja Soonurme küla koosolek. Koosoleku korraldajad Merike Ivask ja Ingrid Härm olid kohale kutsunud Lüganuse vallavanema, mõlemad abivallavanemad, vallavolikogu esimehe, haridus- ja kultuurinõuniku.
Abivallavanem Annika Kapp andis ülevaate sellest, kui vähe on Lüganuse vallas elanikkonda ning kinnitas, et eriti vähe on vallas lapsi. Probleemi lahendamiseks suunas A.Kapp kohalolijaid selles küsimuses rohkem „tööle“. Koosolekul osalejatest suurem osa olid vanurid ja keskealised, kelle panus valla elanike arvu kasvu on juba ammu antud. Nii mõnigi tundis end solvatuna. Kas see tõesti on abivallavanema ainuke plaan panna vanad ja hilises keskeas olijad lapsi “tegema”? Igatahes jääme huviga ootama A.Kappi isiklikku eeskuju probleemi sellisel lahendamisel.
Lüganuse valla elanikkond ning selle aimatavad probleemid olid A.Kappil kindlasti teada antud töökohale kandideerimise ajal. Kuna A.Kapp osutus valituks mitme kandidaadi seast, siis võib eeldada, et tal oli välja pakkuda ka lahendusi nendele probleemidele. Käesolevaga palungi, et A.Kapp annaks avalikult – näiteks valla ajalehe vahendusel – ülevaate sellest, milliseid meetmeid ta plaanib kasutusele võtta, et vallas sündivus suureneks, siia tuleks rohkem noori peresid, suurte perede laste vanematel suureneks kindlustunne tuleviku suhtes ja kooli lõpetanud noored ei lahkuks vallast või vähemalt tuleksid siia tagasi.
Koosolekul esines ka haridus- ja kultuurinõunik Merike Rihti Kuuse, kes teatas, et hetkel toimuvad „vaatlused“ ja „uurimised“, muudatused hakkavad toimuma lähemal ajal. Palume, et haridus- ja kultuurinõunik annaks nüüd ka rahvale avalikult teada, millised on “vaatluste ja uurimiste” tulemused ning millised on need muudatused, mis lähemal ajal aset leidma hakkavad.
Paljud Soonurme koosolekule tulnud lootsid neid vastuseid kuulda koosolekul, kahjuks seda ei juhtunud. Samuti ei andnud koosoleku korraldajad võimalust vallaametnikele kirjalikult küsimusi esitada. Ja kui päris aus olla, siis kõik kohalolijad võivad tunnistada seda, et kohati kiskus asi üsna inetuks. Jah, selliseid koosolekuid on nähtud varemgi, nõukogude ajal, partorgi juhtimisel, koos seltsimees Taskuga (mäletate filmi “Viini postmark”?), kes seekord õiges kohas hõikas: “Diktaator! Diktaator!”. Uskumatu, et tänapäevalgi veel näeb selliseid koosolekuid, kus ühte inimest tahetakse iga hinna eest süüdlaseks teha ja avalikult rahvavaenlaseks kuulutada.

Grupp koosolekul osalenud “seltsimehi”

(491)

Häid mehi, kes ei huvitu poliitikast, karistatakse sellega, et neid hakkavad valitsema neist halvemad mehed.

Häid mehi, kes ei huvitu poliitikast, karistatakse sellega, et neid hakkavad valitsema neist halvemad mehed – Planton

Minuni jõudis Lüganuse valla aprillikuu häälekandja “Valla Sõnumid” ning minu kahtlused Lüganuse vallavalitsuse osas leidsid kinnitust – see  koosseis ei tegutse mitte valla huvides, vaid käputäie inimeste eesmärke silmas pidades, kes seisavad võimule ligemal.  Hea näide sellest on Ingrid Härm, kelle väärtushinnangutest (või õigemini nende puudumisest) sai avaldatud petitsioon. Kuna komisjonis olid inimesed, kellel on Ingrid Härmiga ühine minevik, mida ei saa varjata, siis otsustati asi teistmoodi lahendada ning leida oma sõbrannale uus töökoht. Muidugi see ei häiri kedagi, et inimene ei oska isegi mitte Facebooki lehte teha, vaid teeb uue kasutajakonto, kuid vallavalitsuse liige Virje Härm on samasuguste oskustega. Soovitan endale need oskused sisse osta, sest sellised kasutajakontod rikuvad Facbeooki kasutamistingimusi. See selleks…

Muidugi on tõsiseks probleemiks üldse inimeste huvi. Kui võtta ette rahvaküsitlus, mis uuris inimeste arvamust valdade liitumise kohta, siis see näitab ikka äärmist ükskõiksust

image_gallery

kui kogu rahva saatust otsustab sisuliselt ainult kümnendik inimestest, siis tunnevad nad, et  on valitsemisest täiesti kõrvale jäetud ning ei soovigi sellest osa võtta. Muidugi kohalikel valimistel oli osalusprotsent kõrgem (63%), kuid tegemist on regulaarse sündmusega, millega ollakse juba harjunud, kuid valitsemise juures on vaja otsuseid teha palju tihedamalt, kui kord nelja aasta tagant ning siinjuures on ka inimestel oluline osa kaasa rääkida.

Tegelikult on mul sama tunne Kiviõli linna osas, sest mind ei seo linnaga midagi muud, kui käin kord aastas laste kommipakil järel ning viimane aasta jätsin isegi selle käigu ära ning ostsin paki lapsele poest. Kui mul tekib selle linnaga mingi kohustuslik side (nagu mul on hetkel Maidla Kooliga), siis minu suhe muutub kindlasti.

Minu sekkumise ainukeseks põhjuseks ongi tegelikult  Maidla Kool. Klassileht kajastas siiani ainult kooli tegemisi, kuid selle lehe kontseptsiooni sai muudetud ning nüüd kajastame kõiki sündmuseid, mis mingil moel puudutavad Maidla Kooli või mõisahoonet. Üritan kõikidest asjadest inimese keeles rääkida ning annan võimaluse ka teistel sõna võtta, äkki see tõstab inimeste usku sellesse, et ka nemad võivad vallas asju muuta ning vallavalitsus ei juhi mitte neid,  vaid nemad vallavalitsust. Klassilehest sai Maidla eest seisja!

MAIDLAST MAAILMA!

(560)

Petitsioon: Ingrid Härm ei sobi haridus- ja kultuuritöö peaspetsialistiks

Kui sulle meeldib Maidla Kool sellisena nagu ta on, kui sulle meeldib Maidla Noortekeskus, sellisena nagu ta on, siis anna oma toetushääl! Inimene, kes põhimõtteliselt visati Maidla Koolist välja, ei saa mingisuguseid positiivseid arenguid endaga kaasa tuua. Miks ma nii arvan, loe minu kogemustest, mis ma panin alljärgnevalt kirja ning saadan komisjonile koos allakirjutanutega hindamiseks, kes otsustavad haridus- ja kultuuritöö peaspetsialisti ametikoha täitmise. Allkirjade kogumine on vajalik seetõttu, et minuni on jõudnud kuuldused nagu oleks Ingrid Härm oma kohale määramises juba kindel. Selline enesekindlus tekitab juba korruptsioonikahtluseid, kuid need väited vajavad veel kinnitust.

HÄÄLTEKOGUMINE LÕPEB 10. VEEBRUARIL 2014

2008. aasta septembris pöördus minu poole Karmen Tõnnisson sooviga luua alustanud klassile kodulehekülg, kuna oli sattunud minu perekonna kodulehele ning sai sellega seoses teada, et ma olen selliste asjadega kokku puutunud. Kodulehekülg valmis mõne päevaga.
Oktoobris toimus 1. klassi lastevanemate koosolek, millest võtsid osa kõik 8 õpilase vanemad. Õpetaja Karmen Tõnnisson tutvustas lapsevanematele valminud kodulehte ning sealset sisu ning andis mulle üle kommikarbi tehtud töö eest. Lapsevanemad olid kõik kodulehega rahul ning kellelgi ei olnud selle sisu kohta vastuväiteid. Laste nimede avaldamise poolelt leppisime kokku, et paneme kirja ainult eesnime, mitte perekonnanime. Selleks ajaks oli kodulehel juba avaldatud mitmeid pilte ja videosid.
24. oktoobril 2008 pöördus Ingrid Härm minu poole palvega luua Maidla Lasteaiale kodulehekülg, sest seadus nõuab seda. Ingrid Härm oli üks minu klassi lastevanematest ning klassi kodulehe tegemistega hästi kursis. Olin nõus teda kodulehe tegemisel aitama. Tutvustasin võimalikke kodulehe haldussüsteeme ja kujundusi ning uurisin sisu kohta. Veetsin isegi terve päeva lasteaias ning pildistasin sealseid tegemisi, et oleks materjali, mida saaks kodulehel kasutada. Kokku tegin paarsada pilti, mille koopiad andsin ka Ingridi kätte. Samuti registreerisin ma domeeni maidlalasteaed.com, mille registreerimistasu sain ma vallalt küll tagasi, kuid krediitkaardi väljavõtte tasu pangale, jäi minu kanda.
Andsin kodulehe haldamise talle üle, kuid sinna ei tekkinud mitte mingisugust informatsiooni. Leht seisis staatilisena kuni oma eksistentsi lõpuni.
Veebruaris 2009 tegin ma jutuks, et kodulehekülje pidamine ei ole tasuta teenus ning aprillis tuleb tasuda selle eest aastamaks, millest pool tuleks lasteaia lehe jätkamisel tasuda tema poolt. Meeldetuletusi tegin veel mitmeid, kuid mingisuguseid vastuseid sellele ei saanud. Aprilli lõpus möödus maksetähtajast kolm nädalat ning kuna Ingrid Härm ei olnud selle aja jooksul kordagi ühendust võtnud tasu osas, sulgesin lehe. Olin aru saanud, et tegemist on inimesega, kes tahab mind ainult ära kasutada nende tööde jaoks, mis olid tegelikult seaduse järgi tema kohustus.

Ingrid Härm ei võtnud minuga ühendust ka pärast lehe sulgemist, kuid ma tean, et ta käis teistele kooli õpetajatele rääkimas, et ma sulgesin lehe ilma etteteatamata, sest minu käest küsiti selle kohta aru. Selgistasin neile siis oma versiooni. Enamus õpetajatest siiski minu käest isiklikult selgitust ei küsinud, vaid uskusid tõenäoliselt koheselt Ingrid Härmi versiooni, sest olid teda kauem tundnud.

9. oktoobril 2009 kutsus Ingrid Härm kokku lastevanemate erakorralise koosoleku, kus üritas klassi kodulehe kirjutisi maha teha. Enne seda olin ma avaldanud Klassilehel artikli Õpetajateta päev, kus ma kirjutasin oma kogemustest Karmeni asendajana õpetajate päeval. Seal hindasin õpilaste erinevaid teadmisi sõnadega, et targemad õpilased ei omanda tundides tihtipeale mingisuguseid uusi teadmisi, sest nad juba oskavad seda kõike, mida teistele õpetatakse ning nende suhtes on õppekava järgi koostatud tunnid taandarenguks.
Ingrid saatis mulle kirja:

“Tere!

[6.10.2009 22:10:32]: Mul on küsimus artikli kohta 2. klassi kodulehel. Kas Sa oled psühholoog või psühhiaater, et paned lastele diagnoosiks alaareng?”

Vastasin talle:

“Kuna mind ei olnud sellele vastamas, siis täna kuulsin juba seda, et ta soovis homme lastevanemate koosolekut läbi viia. Kuna minu vastust äraootamata otsustas ta mingi koosoleku kasuks, siis vastasin avalikult sellele küsimusele:
Ei kumbki, aga ma ei ole pime ja näen, kes konteksti ei sobi. Kui oleksid tunnis käinud, näeksid ju ise, et seal on õpilane, kes on teistest oma teadmistega pikalt ees. Ja loeme veel korra läbi, see pole diagnoosiga seoses öeldud, vaid progressiga: “selline alaareng mõjub kindlasti pärssivalt.” Alaareng mitte teiste laste laitmiseks, vaid kellegi kiituseks!”

Tagantjärele sain teada, et Ingrid oli pärast mulle kirjutamist juba helistanud ühele minu klassi lapsevanemale ja ta minu vastu üles kütnud. Ei ole selge, kas Ingrid ei mõistnud tõesti artikli konteksti või otsis võimalust mulle koht kätte näidata. Igatahes on mõlemad variandid kõhedusttekitavad.

Lapsevanemate koosolekul pakkusin välja ka võimaluse, et kui kodulehte ei taheta, siis võin selle ka kinni panna. Seda ei soovinud keegi. Arvati, et küsimuse püstitamine Ingridi poolt on nagu “torm veeklaasis” ning lõpuks leppisime kokku, et vahetan sõna “alaareng” välja. Ilmselgelt sai sellel lastevanemate koosolekul Ingrid Härm minu vastu korraldatud aktsioonis lüüa, sest tema poolt oli ainult see üks lapsevanem, keda ta oli pool ööd telefoni teel agiteerinud minu vastu olema. Täpsustuseks võin nüüd öelda, et antud hetkel on ka see inimene mõistnud, millise inimesega on Ingrid Härmi puhul tegemist ning on igati tema vastu. Aega läks selleks kahjuks viis pikka aastat.

Veidi aega hiljem võttis ta osa Sinimägedele korraldatud väljasõidust. Mul puuduvad tõendid, et tema selle organiseeris, kuid osa võttis kindlasti, vaatamata sellele, et tegu oli kooli, mitte lasteiaia üritusega. Seal organiseeris tegevust tol ajal Urbo Vaarmann, kellest nüüd on saanud skandaalne riigikogu liige. Veidi aega hiljem pälvis Ingrid Härm Aasta Haridusjuhi II preemia tiitli. Mitte vähetähtis pole ka fakt, et sellel ajal juhtis Haridusportaal.ee lehekülge Urbo Vaarmann. Kuna statuudi järgi ei leidnud ma ühtegi punkti, mille alusel oleks võinud Ingrid Härmile selle tiitli omistada, seda enam, et Maidla Lasteaia juhatajana oli koostamata sisehindamise akt mis pidi olema esitatud juba 2011 aastal, näitab veelkord tema hooletut suhtumist oma kohustuste täitmisse. Võib ainult oletada, mis “teenete” eest see tiitel omistati.

2012. aastal sai Maidla Kooli direktoriks Meelike Abroi, kuid 1. septembril oli minu üllatuseks direktori kohustes juba Ruth Elias. Mul on mitmest erinevast allikast teada, et konkursi võitnud Meelike Abroi lahkus koolidirektori kohalt tänu Ingrid Härmi lobitööle. Koha saanud Ruth Elias oli aga Ingrid Härmi hea tuttav ning tema käitumisest lähtudes oli teda minu eest juba keegi eelnevalt hoiatanud, sest meie esimene jutuajamine algas üle kivide ja kändude nagu ma kirjutasin ka artiklis Stagnatsioon. Samal ajal, kui toimus Meelike Abroi väljavahetamine, toimus ka Pille Kekki vastane tegevus Ingrid Härmi poolt. See jätkus ka aasta hiljem, kui käis allkirjade kogumine Pille Kekki toetuseks. Õpetaja Pille vastu olid eelkõige need endised Ingrid Härmi töökaaslased, kes olid harjunud kergelt läbi ajama ning nüüd tuli inimene, kes tõstis lati nii kõrgele, et teised mitte ainult ei jaksanud sellest üle hüpata, vaid võisid lausa hüpeldes alt läbi joosta. Aeg on näidanud, et Pille Kekki on väga hea õpetaja olnud. Kui sa lähed lasteaeda oma lapsele järgi ning näed, et niikaua kuni lauda kaetakse, õpetaja laulab lastega ja mängib pilli, et ootamise aeg läheks kiiremini, siis on see juba omaette elamus. Kui ma käisin lasteaias 2008.  aasta sügisel Maidla Lasteaias pilte tegemas, siis nägin, mismoodi toimis Ingrid Härmi lasteaed – lapsed mängisid ise ning õpetaja, kes oleks pidanud nendega tegelema, arutas telefoni teel, et kas õhtul peaks tegema hakklihakastet või mitte. Seesama õpetaja sattus minu vaateväljale ka mõned aastad hiljem ning seisis samamoodi lastest eemal. Alles siis, kui ta märkas mind, hakkas lastega mänge mängima. Nii et õpetajal ja õpetajal on vahe sees ning seda näeb igaüks, kes ei vaata mitte inimest, vaid seda, mida see inimene teeb või tegemata jätab. Seega ei ole Ingrid Härm oma hindamistes professionaalselt objektiivne, vaid teeb oma otsuseid suhete alusel.
Minu  Stagnatsiooni artikli peale saatis Ingrid Härm mulle kirja:

24. juunil 2013

“Tere!
Nagu Te teate, olen mina praegu lapsega kodune ja Teie lapse lasteaias käimise ja sealse olukorraga pole mina seotud. Kust olete võtnud õiguse mind avalikult Klassilehel laimata? Igal vanemal on õigus ja kohustus oma laste eest seista, sellest ka palve minu lapse pildid internetist ära võtta. Teil ei ole õigust minu palvet niimoodi ironiseerides kommenteerida. Ootan Teilt avalikku vabandamist minu ees.

Ingrid Härm”

Selleks päevaks oli ta juba peaaegu aasta lapsehoolduspuhkusel olnud ning antud kiri on eelpool kirjeldatud sündmuste valguses täielik vale. Ingrid võttis aktiivselt osa koolielust ning ma ise nägin teda mitmel korral Maidla Koolis nii lasteaias kui ka koolihoones. Samuti tean,  et ta käis tihedalt läbi tol ajal ametis olnud kooli direktori Ruth Eliasega ning nagu kuulda oli, lubati talle ka sügisest arendusjuhi kohta.
Ruth Elias sai õnneks välja vahetatud ning tema asemele tuli kandidaadina jällegi aasta varem lahkunud Meelike Abroi. Maidla Kooli hoolekogu, kes oli väga üksmeelne, üritas veel uue direktori valimisel kaasa rääkida, kuid jäi kahjuks hiljaks ning ei saanud direktori valimistel osaleda.
Võib arvata, et kogu see komisjon, kes uue direktori valis, sattus nüüd ühe seltskonna meelepaha alla. Seesama seltskond kogus oma sõbrad ja tuttavad kokku ning viis Maidla Koolist lapsed ära. Kes oli selle organisaator, ei ole täpselt teada, kuid kindlasti keegi neist, kes oma lapse Maidla Koolist ära viis. Nende hulgas oli ka Ingrid Härm. Muidugi võib alati väita ka seda, et iga lapsevanem viis oma lapse iseseisvalt koolist ära ning mingisugust organiseerimist ei olnud, kuid fakt on see, et kõik toimub mingil põhjusel. Antud juhul oli põhjuseks kaotus oma huvide rindel.

Samal ajal korrastasin ma oma loodud Klassilehe salajast gruppi ning arvasin sellest grupist välja need inimesed, kes ei olnud enam õpetaja Karmeniga seotud, sest tegemist oli ainult kindlale seltskonnale mõeldud kinnise grupiga, mille kaudu jagas õpetaja lastevanematele teateid ja vastupidi. Õpetaja Karmen ei olnud Ingrid Härmi laste klassijuhataja olnud juba terve aasta. 20. juunil 2013 oli meil alljärgnev kirjavahetus:

“Tere!

Palun taastada minu liikmelisus Facebooki Klassilehe grupis, kuna sinna on ka lisatud minu alaealine laps *nimi*. Minul vanemana on õigus teada, mis seal kirjutatakse. Vastasel juhul pöördun politseisse.

Lugupidamisega

Ingrid Härm”

Vastus:

“Tere!

Liikmelisuse taastamine ei ole võimalik, kuna tegemist on kinnise mõttekaaslaste grupiga ning oma tegemistega olete Te korduvalt märku andnud, et ei jaga minuga ühtesid samasid väärtuseid ja tõekspidamisi. Mure lapse kuulumise pärast on igati arusaadav ning seepärast Teie soovile vastu tulles, on *nimi* Klassilehe grupist välja arvatud.

Uljam Teuli”

Ingrid Härm:

“Teavitan Teie kirjast ka teisi lapsevanemaid ja ka klassijuhatajat, kuna Teie tegevust grupis pole võimalik jälgida. Omavoliliselt olete kustutanud ja väljaarvanud *nimi* klassi grupi nimekirjast. Seoses sellega soovin, et kustutate nii Klassilehelt, kui Facebooki  klassilehelt kõik pildid ja videod, mille peal on minu poeg *nimi*. Vastasel juhul teavitan Andmekaitse Inspektsiooni

Ingrid Härm”

Vastus:

“Piltide kustutamisega pole probleemi, palun ainult viiteid sellele, millised pildid on vaja kustutada.

Ingrid Härm:

“Kõik pildid ja videod, millel on *nimi*.”

Vastus:

“Täpsustan, viide on hüperlink, mis viib veebis oleva materjalini, millel on kujutis, mille kõrvaldamist internetist Te soovite. Kui Te leiate kusagilt foto või video, mis on Teie arvates soovimatu, siis palun saata see aadressile admin@klassileht.ee ning kui selle kõrvaldamine on minu võimuses ning nõue ei ole õigustühine, siis see materjal saab internetist kustutatud.

Uljam Teuli”

Ingrid Härm:

“Täpsustan, soovin kõikide fotode ja videote kustutamist, millel on peal *nimi*. Kuidas saate otsustada, kas nõue on õigustühine või mitte?  Ma ei ole Teile andnud õigust temast pilte üles laadida ja seda juba alates 1. september 2008 a.

Ingrid Härm”

23.09.2013

Ingrid Härm:

“Tere!

Jätkan juunikuus toimunud kirjavahetust. Andsin Teile aega terve suve, et eemaldada *nimi* pildid Klassilehelt.  Minu laps on lahkunud Maidla Koolist. Miks on tema pildid ikka nähtaval ja ka nimi üleval klassilehel?  Palun eemaldada ka tema sünnipäev Klassilehe kalendrist.

Minu palve jätkuval eiramisel esitan homme Teie kohta kaebuse Andmekaitse Inspektsioonile.

Ingrid Härm”

Sellele kirjale järgnesid veel mõned kirjaread, mis ei olnud tema poolt kuidagi põhjendatud ning ma jäin ootama Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutust. Kaebuse vastus ei ole tänase päevani minuni jõudnud. Antud kirjavahetus näitab selgelt, et tegemist on pahatahtliku käitumisega inimese poolt, kes ei saa oma tahtmist. Samuti valetab inimene teadlikult, vaatamata seitsme inimese kohalviibimisele, et ta oli klassi kodulehel ja piltide ja videode avaldamisega nõus.

2013. aasta kohaliku omavalitsuse valimiste nimekirjas oli ka valimisliit “Ole Meiega”, mille nimekirjast võis leida nii Ingrid Härmi kui ka Virje Härmi, kes oli lahkumise hetkel Maidla Kooli hoolekogu esinaine.
Vaatamata sellele, et ühinenud Lüganuse vallas asub tänasel päeval kaks kooli – Maidla Kool ja Lüganuse Keskkool, ei soostunud kumbi volikogusse kandideerinud lapsevanem oma last panema koduvalla kooli, vaid eelistas selleks naaberhaldusüksuse haridusasutust.
Samal ajal leiab Lüganuse valla kodulehelt, et  Haridus- ja noorsootöökomisjoni liikmete hulgas on nii Ingrid Härm kui ka Virje Härm. See tekitab küsimusi, et mis õigus on hariduselus kaasa rääkida üldse inimestel, kellele ei sobi väikese valla koolidest kumbki. Kõrvaltvaataja pilgu läbi tundub nagu oleks tegemist kättemaksuaktsiooniga, et need haridusasutused oma juhtimise alla saada ning põhja lasta, sest omale sellest kahju nagunii ei sünni. Arvestades asjaolu, et Ingrid Härm kandideerib haridus- ja kultuuritöö peaspetsalisti kohale, kelle tööülesannete hulka kuulub valla haridus-, kultuuri- ja noorsootöö ning spordivaldkonna tegevuste koordineerimine ja korraldamine, pean vajalikuks kõike eelpool öeldut arvesse võttes,  korraldada allkirjade kogumine Ingrid Härmi ebasobivuse kohta sellel ametikohal.

Uljam Teuli

Koos minuga on sellele petitsioonile oma toetuse andnud (seisuga 05.02.2014 kell 19.14):

Protected content.

(4227)