Kooliaasta jooksul peab iga õpilane lugema läbi vähemalt 4 raamatut. Loetud raamatute põhjal valmib lugemispäevik. Iga raamatu kohta täida tööülesanded ja köidad need kaante vahele. Tööülesanded annab sulle õpetaja.

Soovituslik raamatute nimekiri. Kui leiad mõne selles nimekirjas mitte kirjas oleva raamatu, siis tule uuri õpetajalt, kas see raamat võiks sobida.

1. Astrid Lindgren “Meisterdedektiiv Blomkvist”
   Meisterdetektiiv Blomkvist on kõigest kolmteist aastat vana, kuid igatahes juba väga osav detektiiv. Ta elab väikeses idüllilises linnakeses koos Andersi ja Eva-Lottaga. Valge ja Punase Roosi vahel lüüakse rõõmsaid lahinguid ja kõik on nii ilus, nagu ainult saab olla suvevaheajal. Siis aga juhtub midagi sellist, mis lööb mängud segi ning paiskab meisterdetektiivi koos sõpradega eluohtlikesse seiklustesse.
   
2. Richard Roht “Jutte loomadest”
   Kolm loomajuttu: “Mäger Urask”, “Ahnuse palk” ja “Kodus ja metsas” – on õpetliku alatooniga lood sõprusest, ahnusest ja laiskusest. 
3. Sören Olsson, Anders Jacobsson “Breti päevik” – üks selle sarja raamat
   Treb Walker alias Bert Ljung teeb midagi, mis on poistele absoluutselt keelatud. Ta kirjutab päevikut. Mõelda vaid, kui klassi kõige tugevam poiss Klimp sellest teada saab! Siis teab varsti kogu maailm, kuidas Bert end tunneb, kui ta oma uued prillid koolis ette peab panema, et teda jälitab hauabatsill, et ta teeb koos Akega teaduslikke eksperimente, suitsetab salaja ja kirjutab päevikusse punase pliiatsiga, kui on armunud. «Nadjal on tumedad silmad ja tumepruunid lokkis juuksed. Kõik tema ümber sädeleb, nii et süda hakkab kloppima. Oi, päevik, kui sa vaid teaksid, kuidas ta naeratab. Ma oleksin tahtnud teda kallistada ja talle kõrva puhuda… Ma loodan, et tulevikus saan ma oma punast pliiatsit veel palju kasutada. Nadja Nilsson – viiulimängija Jungbergi koolist. Homme ostan ma singli viiulimuusikaga. Klaar lõpp – korras nagu Norras.» 
   
4. David Walliams “Gängstamemm”
   Benil on üsna tüüpiline vanaema: tal on valged juuksed, kunsthambad, karvane lõug, kuuldeaparaat ja pruunid sukkpüksid ning talle meeldivad igavad lauamängud ja kapsasupp. Ben ei taha vanaemal sugugi külas käia, kuni ta saab teada, et tema vanaema on … rahvusvaheline juveelivaras! David Walliams on populaarsete telesarjade ja lasteraamatute autor. „Gängstamemm” on tema neljas raamat – senistest kõige naljakam!
   
5. Tony DiTerlizzi “Spiderwicki kroonikad”
   Kolm päris tavalist last – Jared, Simon ja Mallory Grace avastavad, et meie harjumuspärase maailma kõrval on olemas ka teine, hoopis isevärki maailm.
   Tony DiTerlizzi ja Holly Black otsustavad selle teatavaks teha kõikidele.
   Viis raamatut põnevaid seiklusi. Sellest selgub ka, et lastele nähtavaks saanud maailm on meile lähemal, kui oskame arvata.
6. Moni Nilsson-Brännström
   “Tsatsiki ise”
   Tsatsiki läheb kolmandasse klassi ja tal on nüüd peale mampsi ka paps, isegi kaks papsi: kodus Göran ja Kreekamaal tindikalamees isa. Koolis võidavad Tsatsiki ja Per Hammar oma rokkbändiga populaarsust. Nii Maria Grynwall kui ka Sara tahavad temaga käima hakata ja Tsatsiki ei tea, kumba tüdrukut valida.
   “Tsatsiki ja mamps”
   Tsatsiki elab koos mampsi ja Göraniga suures korteris. Göran on nende üürnik ja Tsatsiki arvates on ta lausa super, sest ta on sõjaväelane ja hiigla tugev. Tsatsiki pole kunagi kohanud oma isa, kes elab kaugel Kreekas ja on seal tindikalamees. Kuid tal on ju mamps. Ja teist sellist ema, nagu on Tsatsiki mamps, pole tervel maamunal. Mamps oskab käte peal käies varbaid liigutada ja mängib rokkansamblis. Ja pealegi on Tsatsikil vanaisa ja vanaema, surnud vanavanaema, mampsi sõbrad ja tema enda sõbrad – ja sellest on rohkem kui küll, arvab Tsatsiki.
   “Tsatsiki ja paps”
   Lõpuks ometi kohtub Tsatsiki oma tindikalamehest isaga. On Tsatsiki esimene suvevaheaeg ning ta sõidab mampsiga Kreekasse. Tsatsiki tunneb kõhus hirmsat kõdi: mis siis kui tindikalamehest isa polegi selline, nagu pärisisa peaks olema?
7. Jaan Kross “Mardileib”
   Lugu sellest, kuidas apteekriõpilane Mart segab raehärrale mõeldud rohu Mitridaatsiumi asemel kokku hoopis ühe magusa segu, mida hakatakse kutsuma martsipaniks.
   
8. Lena Lilleste
   “Inimröövlid internetis”
   “Inimröövid Internetis” on Lilleste noorsookrimkade 2. osa, kus peategelased Tommy ja Kribu uutesse sekeldustesse satuvad. Poisid hakkavad Interneti jututubades võõrastega suhtlema ja kohtuvad lõpuks raha teenimise eesmärgil 24aastase naisega, kes petiseks osutub ja poisid lõksu meelitab.Kriminaalsüžeele lisaks on juttu ka Internetis peituvatest ohtudest, pereprobleemidest, vaesusest, armastusest, suitsetamisest ja paljust muust.
   “Elu ohus”
   “Elu ohus” on Lilleste noorsookrimkade 4. osa, kus peategelased Tommy ja Kribu uutesse sekeldustesse satuvad. Probleemid muutuvad järjest tõsisemaks – seekord on poisid mõrva tunnistajateks ning saavad mõrvarilt ähvarduskirju. Raamat käsitleb illegaalset alkoholimüüki ja alaealiste alkoholiprobleeme. Kõige tõsisem liin on perevägivald. Intrigeeriva suuna võtavad ka sõprade omavahelised suhted (armastus, armukadedus ja truudus). Raamat jääb pooleli väga põnevas kohas …
   “Ohtlikud miljonid”
   Lena Lilleste noortekrimkade 5. raamat, kus peategelased Tommy ja Kribu taas uutesse sekeldustesse satuvad ja kuritegusid lahendavad. Raamatus on paralleelselt mitu huvitavat liini. Poisid tutvuvad hooldekodus elava rikka vanahärra Valteriga, kelle ümber aga palju kummalist juhtub (ta kukub trepist, tema raha varastatakse ning korter müüakse maha). Kribu vend sünnib Downi sündroomiga ning poisil on väga raske temaga leppida. Ka Tommy ja Kribu suhted oma tüdrukutega on pingelised.
   “Süütamine koolis”
   Lena Lilleste on Eesti juurtega Rootsi kirjanik, kes kirjutab noorte põnevusjutte. «Süütamine koolis» on Lilleste noorsookrimkade 8. osa, kus peategelased Tommy ja Kribu taas uutesse sekeldustesse satuvad. Tommy ja Kribu leiavad kooli tagant metsast koti, mis on pungil raha täis. Samal ööl kooli võimlast alguse saanud tulekahjus hukkub üks mees. Tegu on süütamisega ja sündmuskoha läheduses on nähtud kaht kutti. Peagi saab Tommyle ja Kribule selgeks, et kott kuulus surnud mehele ja et neid jälitab keegi, kes tahab kotti iga hinna eest kätte saada … 
   Kriminaalsüžeele lisaks on juttu ka pereprobleemidest, armukadedusest, tähelepanust, armastusest ja paljust muust.
   “Narkodiilerite küüsis”
   Tommy on koos Kribuga sõitnud Tenerifele puhkusereisile. Keset päikselisi supluspäevi satuvad sõbrad aga narkoäri tunnistajateks. Nad kahtlustavad, et asjasse on segatud keegi nende reisikaaslastest. 
   Jäljed juhatavad Rootsi ning peagi avastavad Tommy ja Kribu, et keegi on valmis tegema mida iganes, et poisse oma teelt kõrvaldada. Pinget pakuvad ka poiste suhted tüdrukutega.
   “Sünged saladused”
   Tommy ja Kribu kooli tuleb uus kehkaõpetaja. Micke tundub olevat lahe vend. Kuid varsti avastavad poisid, et tema ümber toimub midagi salapärast. 
   Miks ta ei taha, et teda pildistatakse? Miks on tema korteriukse nimesildil teine nimi? Ja kes on see, kes sõidab ringi valge Toyota Corollaga ja jälitab teda? Ühel õhtul saavad Tommy ja Kribu teada Micke hämara saladuse … 
   “Köhi pappi, või muidu…”
   «Köhi pappi, või muidu» on Lilleste noorsookrimkade 3. osa, kus peategelased Tommy ja Kribu uutesse sekeldustesse satuvad ning koolivägivallaga silmitsi seisavad.Tommy lapsepõlvesõber, keda on aastaid kiusatud, liitub väljapressijate kambaga ja hakkab tõeliselt vastikult käituma. Tommy ja Kribu asuvad kaitsma tüdrukut, kellest tehakse riietusruumis alastifotosid ning levitatakse neid mobiiltelefoni teel kõigile koolikaaslastele. Mida ikkagi teha, kui sind ähvardatakse? Kuidas toime tulla süümepiinadega, kui pead hirmu tõttu ise valetama ja varastama? Kuidas tõrjutud õpilasest saab olude sunnil ise kiusaja? Mida teha, kui peaks, aga hirm oma elu pärast keelab politseisse minna?
   “Murdvargus koolis”
   «Murdvargus koolis» on Eesti juurtega Rootsi kirjaniku Lena Lilleste esimene kriminull Tommy ja Kribu sarjast. 
   Klassivennad Tommy ja Kribu satuvad põnevate sündmuste keerisesse, kui nad üritavad tagastada klassiraha, mille Kribu tuletõrjeõppuse ajal varastas. Samal ööl toimub koolis tõeline rööv. Poisid saavad varastele jälile, pannes aga sellega ennast ohtu… 
   Lisaks kuritegudele ja seiklustele käsitletakse taustal armastust, pereprobleeme, koolielu. 
   Tommy ja Kribu kaasahaaravad seiklused jätkuvad arvatavasti ka järgmistes osades…
   
9. Rolad Dahl “Charlie ja šokolaadivabrik”
   Väikeses linnakeses asub maailma suurim ja müstiliseim šokolaadivabrik. Selle väravad on alati suletud ja keegi ei tea, mis nende taga sünnib. Kuni ühel päeval teatab vabriku direktor härra Willy Wonka, et viis Kuldpileti võitjat pääsevad tema šokolaadivabrikusse. Üks neist õnnelikest on Charlie, selle loo kangelane. Millised seiklused ja üllatused ootavad lapsi, kui vabriku väravad nende ees lõpuks avanevad? Kuhu viivad maa-alused šokolaadijõed ja kes on salapärased umpalumpad? Mis juhtub lastega, kes härra Wonka hoiatusi ei kuula? Selles Roald Dahli kõige populaarsemas raamatus saavad rumalad karistada ja head magusasti premeeritud.
10. Ole Lund Kirkegraad
    “Kummi-Tarzan ja teised”
    Van Olsen on koolipoiss, kellel kõik kipub nihu minema – ta ei oska jalgpalli mängida ja pole hirmus nutikas, isa nõudmised tunduvad liiga suured ning pealekauba teised lapsed pidevalt kiusavad. Kuid äkitselt on tal võimalus lasta ühel soovil täide minna ning nüüd on ta teistest tugevam, osavam ja isegi sülitab kaugemale kui keegi teine. Aga kas see lahendab kõik probleemid?
    “On üks ninasarvik Otto”
    Topper on lennuka fantaasiaga poiss, kelle isa on meremees ja ema müüb keldripoes kala. Nende kodu on suures vanas majas, kus on mitmesuguseid põnevaid elanikke. Ühel hommikul leiab Topper pliiatsi, millega juhtub igasuguseid imelikke asju. Topper joonistab seinale ninasarviku ja sünnib ime – ninasarvik ärkab ellu ja astub seinalt maha. Nüüd alles jamad algavad!
    
11. Urmas Lennuk “Söö Ära Söö”
    Pealtnäha paistab söömine väga lihtne. Mis see siis ära ei ole!? Pista midagi suhu, näri läbi ja lonksa mahla peale. Aga tegelikult on isegi söömisel oma nipid ja saladused. Mis võib meiega juhtuda, kui pistame pintslisse 36 burgerit? Miks me peame enne ikka natuke mõtlema, kui midagi suhu topime? Sellest ja teistest asjadest saab lugeda Saabastega Kassi, Lumivalgekese, Lendava Vaiba ja Jääka seiklustest.
    Aga praegu on kuri nõid Protosiilus koos Lohepoisi ja Hiiglasehakatisega juba Eestimaa poole teel! Hoia  kinni ja ära maha jää!
    See vahva muinasjuturaamat on kirjutatud selleks, et juhatada väikesed lugejad tervisliku toitumise põhitõdede juurde. Selle eest on hoolt kandnud Tervise Arengu Instituut – riigi teadus- ja arendusasutus, mille üks peamisi ülesandeid on leida viise ning pakkuda lahendusi Eestis elavate inimeste tervise parandamiseks. 
    
12. Sempe, Coscinny “Väike Nicolas”
    Väikese Nicolas’ lood on alates nende ilmumisest 1954. aastal olnud nii laste kui täiskasvanute hulgas ülimalt populaarsed, algul nende sünnimaal Prantsusmaal, hiljem tõlgituna teistesse keeltesse veel paljudel paljudel maadel. Niivõrd humoristlikke koolipoisijutte on Nicolas’ sarjale raske kõrvale leida. See sari on ilmunud kahe autori, kahe sõbra Jean-Jacques Sempé ja René Goscinny ühistööna.
    
13. Heljo Mänd “Toomas Linnupoeg”
    Heljo Männi “Toomas Linnupoeg” on lõbus koolipoisilugu. Autor on öelnud, et elu keerleb selles loos täistuuridel nagu karussellil. Ehkki peategelasel Toomas Linnupojal kipuvad pahatihti kõik asjad viltu vedama, lõpevad läbi huumoriprisma kirja pandud olukorrad alati õnnelikult.
    
14. Mira Lobe “Vanaema õunapuu otsas”
    Kõikidel lastel on vanaema, mõnel koguni kaks. Ainult Andil pole. Nii ei jää poisil muud üle, kui endale kujutlustes vanaema luua. Mänguvanaemaga on kohati isegi toredam kui pärisvanaemaga, sest ta teeb kõik ronimis- ja seiklemismängud kaasa. Koos satuvad Andy ja vanaema kõikvõimalikesse toredatesse sündmustesse.
    
15. Jaan Rannap
    “Maari suvi”
    „Maari suvi” on kaasahaarav jutustus väikese tüdruku suvest maal toimeka vanaema ja teadmishimulise vanaisa juures. Raamatu esimeses osas saab Maari lähemalt tuttavaks mesilaste elukorraldusega, teises osas elab kaasa sipelgate tegemistele. Tüdruku avastusi looduses saadavad põnevad ja imepärased seiklused.
    “Koolilood”
    Jaan Rannapi Koolilood on kogumik tema varem ilmunud keskmisele koolieale kirjutatud teostest, nagu «Musta lamba matused», «Salu Juhan ja ta sõbrad», «Agu Sihvka annab aru». 
    Mõned lood on autoril juurde kirjutatud. 
    Agu Sihvka juttudele on lisandunud neli koomiksitena antud pala.
    “Agu Sihvka annab aru”
    Eesti lastekirjanduse klassikasse kuuluva raamatu „Agu Sihvka annab aru” uustrükk on kuuenda klassi pioneeri Agu Sihvka seletuskirjade täielik kogu, milles on nii kolmes eelmises väljaandes kui ka kogumikus „Koolilood” ilmunud lood, samuti varem avaldamata lugu „Kuidas ma purustasin koolilõuna vitamiinirikkuse lootuse”.
    
16. Piret Raud “Ernesto küülikud”
    Heasüdamlik mustkunstnik päästab kõleda küülikufarmi vangistusest seitse jänkulast ning asub neile otsima uut kodu. Rännates ühise perena mööda metsi ja külasid ning ekseldes ringi suures linnas satuvad nad alatasa olukordadesse, millest väljatulemiseks läheb vaja nutikust, julgust ja üksmeelt.
    See põnevatest seiklustest ja värvikatest tegelastest tulvil, sooja huumoriga jutustatud lugu pakub mõnusat lugemist nii lastele kui ka nende vanematele.
    
17. Kati Murutar “Tuudur, Prints ja gripp”
    Muinasjutud “Tuudur, Plutt ja Magdaleena”, “Ja siis tuli Prints” ning “Gripp” on kirjutatud VAT Teatri juhi Aare Toikka innustusel. Ühel päeval ütles ta mulle, mida on teatrit juhtides avastanud: tänapäeva linnalaps ei oska võõrale valule kaasa tunda. Teistest elavatest hingedest kaugena ja üksildasena ei tea laps, et ka kõik muud olevused siinilmas on õnnelikud või õnnetud. Nii, nagu tema – aga natukene teistmoodi ka.
    Lastele kirjutades sain teada, kui väga selget ja jäägitut ausust ning armastust väikesed inimesed kirjutajalt ootavad. Üksnes tõelised tunded ja klaarid mõtted veenavad, et igas halvas on tõepoolest midagi head.
    Aitäh, et saan koos teiega siiralt nutta ja südamest naerda!
    Kati Murutar
    
18. Tea Kask “Tänavalapsed”
    Igapäevaelus me ei märkagi tihtipeale tänaval hulkuvaid lapsi. Ent selle raamatu autor kasvatab oma peres kaht tänavalast. 
    See jutustus ongi kirja pandud nende laste räägitu põhjal. See, mida nad on pidanud läbi elama, et endale elatist teenida, et kõhutäit süüa saada, tundub nii ebainimlik ja ðokeeriv. Need lapsed on kokku puutunud kogu selle rämpsu ja halastamatusega, mis tänavaeluga kaasas käib. Need poisid on elanud tänaval, vahel ka oma kodus ja turvakodudes juba kolm aastat. Väiksem oli nelja– ja suurem viieaastane, kui algas nende seiklusrikas ja karm elu. Neil olid jäänud kuulmata oma unelaulud, tundmata lapserõõmud ja teadmata muinasjutud. Nad tahavad ise rääkida kõigest sellest, mis on neil seljataga, justkui lootes seda kõike endalt maha raputada. 
    
19. Christine Nöstlinger “Greteke Sackmeier”
    Grete Sackmeier on neliteist aastat vana, meeter kuuskümmend pikk ning kaalub kuuskümmend neli kilo ja kakssada grammi. Kas ta on paks, seda on raske öelda, sest nagu palju muudki siin ilmas, on tüsedus üsna suhteline asi. Otsustav tähtsus on Grete sisetundel ja enda arvates on Grete kohutavalt masajas, justkui sumomaadleja. Teised Sackmeierid on veelgi paksemad, kuid sellegipoolest on nad ütlemata õnnelik perekond – igatahes oli see nõnda kuni mamma viimase klassikokkutulekuni. Ja selles lugu õigupoolest alles peale hakkabki…
    Christine Nöstlinger on pälvinud kõrgeid rahvusvahelisi auhindu: Hans Christian Anderseni preemia, Saksamaa noorsookirjanduse auhinna, Austria laste- ja noorsooraamatu auhinna jmt.
    
20. Kalju Saaber “Luukere Atu”
    Kui Luukere Atul viimaks rannas puruigav hakkas, ajas ta end püsti, ringutas mõnusasti luude naksudes, raputas liivasõmerad maha ja suundus endale sõpra otsima. Mõistagi oli ta väga kaua üksi olnud; luukere elu on ses suhtes lausa talumatu. Tulgu mis tuleb, mõtles ta… 
    Ja põnevaid ning naljakaid seiklusi Luukere Atul koos sõbra Priiduga selles raamatus jätkub.
    
21. Oskar Luts “Nukitsamees”
    Oskar Lutsu 1920. aastal loodud “Nukitsamees” on lastekirjanduse klassikasse kuuluv lugu Itist ja Kustist, kes satuvad metsa marjule minnes kurja nõiamoori küüsi.
    
22. Ernst Särgava “Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest”
    See raamat ilmub sarjas “Minu esimene raamat” ja jutustab pisikestele lugejatele sellest, milline trikimees oli omal ajal Reinuvader Rebane. Kogumikus on järgmised jutud: ¤ Rebane saab taadi ja eidega tuttavaks ¤ Rebane varastab taadi kalad ¤ Hunt püüab jääaugust kalu ¤ Tõbine kannab tervet ¤ Rebase sugulased: Kaanekangutaja, Sisusööja ja Põhjanoolija ¤ Rebane ja kukk ning ¤ Hunt ja rebane saagil.
    
23. Asta Kass “Pahupidi puhkus”
    Humoorikas lugu suveks maale vanaema juurde suvitama sõitnud õest-vennast ja kutsumata kohale tulnud Roosimemmest, kes suvepuhkuse organiseerimise ja kohaliku lasteaia sõimerühma hoidmise enda peale võtab ning pöörab puhkuse igas mõttes lootusetult pahupidi. Aga ühtlasi saab lugejale ka selgeks, et aktiivne puhkus on üle kõige. 
    
24. Hannu Mäkelä “Härra Huu”
    „Kui metsas oks praksatab, on see härra Huu. Kui voodi all miski liigub, on see härra Huu. Kui öösel miski tatsutab ja patsutab ja köögis matsutab, on see ikka seesama härra mustkuub, hirmus härra Huu.”
    Härra Huu on tänapäeva soome lastekirjanduse armastatuim tegelaskuju. Üksi oma hütis elav mustakuueline väike mees hirmutab öösiti lapsi ja teeb vanaisalt õpitud nõiatempe. Ometi vajab ta mõnikord ka ise laste abi ja seltsi.
    „Härra Huu” sarja esimeses osas teeb härra Huu tutvust päevaeluga: ravib haiget puud, käib kalal ja suusatamas, kütab sauna ning satub suurde linna. Samuti on ta kimpus hiiglasliku kassi ja lihanäljase taimega.
    
25. Annie M.G Schmidt “Viplala lood” I ja II osa
    Viplala on tilluke mehike. kes oskab võluda. Ta ise nimetab seda tinistamiseks. Selle juures tuleb tal nii mõnigi kord ette pahandusi. Nella Della, Johannes ja härra Blom leiavad, et see on pisut tülikas, aga lõpuks elavad nad kaasa tervele hulgale põnevaile ja naljakaile seiklustele.
    
26. Leelo Tungal “Seltsimees laps”
    Mõni laps on sündimisest peale hea ja eeskujulik. Heal ja eeskujulikul lapsel ei vaju kunagi põlvikud lonti, ei tule tutipael lahti, ei teki jutid varvaste vahele ega lähe sandaalid valepidi jalga. Eeskujulik laps ei karda pimedust, äikest, kanakulli, kolhoosi pulli ega mundrimehi. Eeskujulik laps ei hakka naerma, kui tal on suu suppi täis, ei songi pudrutaldrikus ega jäta potile minemist viimase minuti peale. Üldse ei juhtu temaga kunagi midagi sellist, mis teeks häbi või tekitaks kurba meelt. 
    Eeskujulik laps oleks hea olla.
    Minuga juhtub ju kogu aeg midagi sellist, millest heal ja eeskujulikul lapsel pole aimugi.
    
27. Donald Bisset “Kõnelused tiigriga”
    Ühel päeval tuli Autori juurde üks kõhna Tiiger, kes ei söönud sugugi mitte liha ega midagi seesugust vaid hoopis sõnu. Eriti maitsesid talle muinasjutud. Nii ei jäänudki Autoril muud üle, kui hakata Tiigrile muinasjutte pajatama.
    
28. Lewis Carroll “Alice Imedemaal”
    Raamatu peategelane Alice järgneb küülikule auku ning satub isevärki maailma, Imedemaale, kus teda ootavad kohtumised muuhulgas Irvik Kassi, Hertsoginna, Unihiire, Kübarsepa ja loomulikult Märtsijänesega. Seiklused, mis tüdrukut imedemaal ees ootavad, on üks kentsakam kui teine, kuid viguriga ja õpetlikud viimane kui üks. Lewis Carrolli 1865. aastal esmailmunud ja nüüdseks juba klassikaks saanud lugu ei ole mitte üksnes väga hea lasteraamat, vaid ka erakordselt vaimukas sotsiaalne satiir, mis pole tänasekski aktuaalsust kaotanud. Nende veidrate tegelaste juhtumistes peegelduvad lausa ehmatava tabavusega inimlik väiklus, eneseupitamine, tühikargamine ja lihtsalt nõmedus, mis meid ka nüüd ja praegu igal sammul ümbritsevad.
    
29. Aino Pervik “Arabella, mereröövli tütar”
    Taevas mere kohal oli tumelilla ja roheline. Marulised tuulehood lõid tumeneva vee säbrule. Mööda tormihakul merd sõitis laev. Vandid naksusid, mastid raksusid ja purjed plaksusid, kui esimene äkiline tuuleiil sisse lõi. Tulist kurja vandudes ronisid laevamehed mastidele purjesid rehvima. Kaptenisillal seisis suure kühmus ninaga habemik mees, silmad peas kui tulised söed. See oli Taaniel, hüüdnimega Tina. Laeva nimi oli Skorpion. Skorpion oli mereröövlite laev, laevamehed kõik viimseni mereröövlid ja Taaniel nende kardetud pealik. Pealiku kõrval seisis laia purjeriidest meremehekuue sees väike tüdruk. Tüdruku nimi oli Arabella ja ta oli Taanieli tütar. 
    
30. Juhani Püttsepp “Gibraltari laevakoerte ühing”
    Mida teha, et saada Gibraltari laevakoerte ühingu liikmeks? Kas selleks peab olema koer või inimene? Juhani raamat viib meid ühte väiksesse linna, kolmekordsesse veidi viltuvajunud majja, sammudest kõmisevasse trepikotta, puuriitu täis õue, kus liiguvad nii sabaga kui ka sabata tegelased. See jutt polegi muinasjutt, vaid kõik need kummalised kujud on pärit meie endi hulgast, kuskilt me lähedusest, hiljutisest ajast. Kui soovite – omast Eestist kahe sajandi vahetusel. On ka ju teada, et raamatu peategelane koer Saku, oli päriselt olemas. Juhani suur sõber elas kahekümne aastaseks ja oligi tõeline Gibraltari laevakoer.
    
31. Reeli Reinaus
    “Kuidas mu ise endale uue naise sai”
    12-aastane Kaisa elab koos isa Steni ja retriiver Frediga. Kaisa ema suri siis, kui tüdruk oli veel väike, kuid ühel päeval teatab isa, et ta kavatseb uuesti abielluda. Naist aga veel ei ole ja nüüd järgneb rida soovitusi ja koomilisi vahejuhtumeid õige naisekandidaadi otsimisel… “Kuidas mu isa endale uue naise sai” on Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ning Tänapäeva korraldatud lastejutuvõistluse “Minu esimene raamat” võidutöö.
    “Täiesti tavaline perekond”
    11-aastane Tim leiab, et tema perekond käitub uskumatult veidralt: ema läheb sussides tööle, isa kõnetab poes mannekeeni, õde istub parklas võõrasse autosse. Ja ise on nad sellega täiesti rahul! Tim otsustab hakata blogi pidama ja kõik kummalised juhtumised sinna üles kirjutada. 
    
32. Leelo Tungal “Koer tunneb koera”
    Leelo Tunglal on palju sõpru. Mõned väikesed, mõned suured, mõned kahe- ja mõned neljajalgsed. Kõigist neist on ta ka üht-teist kirjutanud ning selles raamatus on valik koerajutte ja –luuletusi. Aga kuna need koeralood pole enamasti kirjutatud mitte väljamõeldud koeradest, vaid ikka neist, kellega autoril on tegemist olnud, siis on juttude juures ka fotosid tema koertest ning Reet Rea joonistusi jutukoeradest.
    
33. Kätlin Kaldmaa “Halb tüdruk on jumala hea olla”
    On üks üsna tavaline kolhoosialevik, on kartulipõllud ja sealaudad, defitsiit ja koolivormid. See ei ole mingi hellikute mängumaa – on vaja terasest lapsi, et seda kanti tundma õppida. Raamatu peategelaseks on 11-aastane hakkaja tüdruk, kes koos õe-venna ja naabripoistega mööda Eestimaa kolgast ringi seikleb. Nii mõnigi kord on käigud metsa ja jõe äärde ohtlikumad, kui asjaosalised ise taibata oskavad, aga kuna täiskasvanuid parasjagu läheduses pole, saavad lapsed kõik asjad oma naha peal järele proovida. Tasapisi muutuvad julgustükid aga üha uljamaks, nii et pahandused ja sekeldused ei lase ennast kaua oodata!
    
34. J. K Rowling
    “Harry Potter ja tarkade kivi”
    Harry Potter ei ole kunagi olnud lendluudpalli võistkonna täht, ta ei oska loitse, pole kunagi olnud lohe munast koorumise juures ega kandnud nähtamatuks tegevat mantlit. Ta on kogenud üksnes õnnetut elu koos oma hirmsa tädi perekonnaga. Harry elab tillukeses panipaigas trepi all ning üheteistkümne aasta jooksul pole kordagi tähistatud tema sünnipäeva. See kõik aga muutub, kui öökull toob talle mõistatusliku kirja, milles Harryt kutsutakse imelisse paika, Sigatüüka Nõiduse ja Võlukunsti Kooli, kus Harry leiab endale sõbrad, õpib võlukunsti ja astub vastu oma kõige hirmsamale vaenlasele.
    “Harry Potter ja saladuste kamber”
    Algab Harry Pottery teine õppeaasta Sigatüüka Nõiduse ja Võlukunsti Koolis. Kui Harry kohvreid pakib, saab ta ühelt kummaliselt olevuselt hoiatuse: tema naasmine Sigatüüka kooli põhjustavat hirmsa õnnetuse. See hoiatus ei vähenda sugugi poisi koolimineku õhinat. Peagi on Harry koolis, kohtab vanu ja uusi Sigatüüka asukaid ning satub sama toredatesse seiklustesse kui esimeselgi aastal. Mõne aja möödudes aga hakkab toimuma midagi kummalist ja seletamatut – keegi või miski hakkab õpilasi kiviks muutma. Kes see küll olla võib ja kuidas õnnestub Harryl oma kahtlustavatele kaasõpilastele tõestada, et see kivistaja tema pole?
    “Harry Potter ja Azkabani vang”
    Algab kolmas õppeaasta Sigatüüka Nõiduse ja Võlukunsti Koolis. Kooli saabunud lapsi ootab ees ebameeldiv üllatus. Azkabani võlurite vanglast on põgenenud ohtlik kurjategija ning kooli tuuakse vangivalvurid, kes on jubedamad kui vangid ise. Loomulikult satub Harry taas sündmuste keerisesse, kus talle on abiks truud sõbrad Ron ja Hermione.
    “Harry Potter ja tulepeeker”
    Harry neljas õppeaasta ei kujune sugugi vähem seiklusrikkaks kui eelmised. Mustad jõud tõstavad taas pead. Esmakordselt ilmneb see lendluudpalli maailma karikavõistluste ajal. Harryl pole aga palju aega selle peale mõelda, sest ka Sigatüüka koolis hakkavad toimuma põnevad sündmused.
    “Harry Potter ja Fööniksi Ordu”
    Harryt ootab ees viies kooliaasta. Ta teab, et Voldemort on tagasi tulnud ja kardab, et kohe algavad tema hirmuteod. Esialgu aga ei ole sõnagi ähvardavast ohust ei “Päevaprohvetis”, mida Hedwig talle toob ega ka mugude uudistes, mida ta üritab onu Vernoni ja tädi Petunia telerist vaadata. Teadmatus muutub väljakannatamatuks, sest ka Roni ja Hermione kirjad on vihaleajavalt tühjad. Harry on valmis juba onu ja tädi majast põgenema, kuid siis satub ta mugude turvalisel tänaval vastamisi dementoritega ja ootamatud sündmused haaravad teda järjekordselt kaasa…
    “Harry Potter ja segavereline prints”
    Lord Voldemort ja surmasööjad tegutsevad peaaegu varjamatult ning ohvreid on nii mugude kui ka võlurite seas. Harryt aga ootab uus õppeaasta ja ta soovib kannatamatult Dursleyde juurest minema saada. Sedapuhku on talle lubanud järele tulla Dumbledore ise. Mis on selle põhjus ja mida soovib Dumbledore talle näidata? See esimene üllatus ei jää viimaseks ja Harryl tuleb raamatu jooksul koos professor Dumbledore´iga nii mõnigi retk ette võtta.
    “Harry Potter ja surma vägised”
    Harry ootab Privet Drive’il. Fööniksi ordu tuleb teda Voldemorti ja tema toetajate teadmata ohutusse kohta viima – kui see neil õnnestub. Mida Harry aga seejärel teeb? Kuidas viia lõpule see ränk ja pealtnäha võimatu ülesanne, mille professor Dumbledore talle usaldas?
    Ülesandeks on häsvitada Voldemorti allesjäänud varikätkid. Kunagi varem pole Harry tundnud end nii üksikuna ega seisnud silmitsi nii tumeda tulevikuga. Ta peab aga endas kuidagiviisi leidma jõudu, et alustatud ettevõtmine lõpule viia. Harryl tuleb maha jätta Jäneseuru soojus, turvatunne ja sõprade selts ning käia hirmu ja kõhkluseta oma rada… Samal ajal on olukord võlurite maailmas raskeks muutunud – seal märatsevad surmasööjad ning kiusatakse taga muguverelisi võlureid.
    Viimases, seitsmendas „Harry Potteri“ sarja raamatus annab J. K. Rowling vastused paljudele põnevust tekitanud küsimustele. Lummav jutustus, mis teeb ootamatuid pöördeid ja liigub ahhetama panevas tempos, kinnitab veelgi autori mainet suurepärase jutuvestjana ning tagab selle, et tema raamatuid loetakse üha uuesti ja uuesti.
    
35. Ottokar Domma “Jälle see Ottokar”
    Järg varem ilmunud Ottokari-lugudele.
    Seekord viib autor meid rüblik Ottokari abil põnevasse ja ebatavalisse kooliellu, kus alatasa juhtub midagi. Lusti ja nalja, trikke ja tempe on seal enam kui küllaga. 
    
36. Christine Nöstlinger “Vahetuslaps”
    Viinis elava perekond Mittemeierite perre tuleb laste inglise keele oskuse parendamiseks vahetusõpilane Inglismaalt. Algselt saabuma pidava ülikorraliku Tomi asemel saadetakse aga hoopis tema vend Jasper, kes oma ebahariliku käitumisega ohtralt segadust külvab. Sündmusterohket kuut nädalat suvisest koolivaheajast kirjeldab päevikuvormis 13-aastane perepoeg Ewald. Selle ajaga õnnestub Jasperil Mittermeierite senine korralik ja igav pereelu pea peale keerata, pöördumatult muudab ta ka pereliikmete omavahelisi suhteid… Alguses nuhtluseks olnud vahetuslast hakkab aga kogu pere lõpuks armastama.
    
37. Jerry Spinelli “Tähetüdruk”
    Sellest päevast peale, kui ta helide ja värvide pöörisena vaiksesse Mica keskkooli saabus, täitis koridore pomin: “Tähetüdruk, Tähetüdruk.” Ta oli sama müstiline nagu ta nimi ja sama maagiline nagu kõrbetaevas. Ta vallutas Leo Borlocki südame üheainsa naeratusega. Ta pani Mica keskkooli klassiruumid ja koridorid vaimustusest kihama.
    Esialgu.
    Siis hakkavad nad Tähetüdruku peale viltu vaatama ja varsti teda ka vältima. Armunud Leo, paanikas ja meeleheitel, palub tüdrukut, et too muutuks tavaliseks.
    
38. R. J. Palacio “Ime”
    August (Auggie) Pullman sündis moondunud näoga, mistõttu ta ei ole seni tavakoolis käinud. Nüüd läheb ta Beecheri erakooli viiendasse klassi ja kui teie olete kunagi koolis uus laps olnud, siis teate, kui raske see võib olla. Auggie on lihtsalt üks tavaline poiss, kellel on ebatavaline nägu. Aga kas ta suudab oma uusi klassikaaslasi veenda, et välimusele vaatamata on ta täpselt samasugune nagu nemad?
    
39. James Krüss “Timm Thaler ehk müüdud naer”
    Timm Thaler müüb oma nakatava naeru võime eest võita kõik kihlveod. Peagi mõistab ta aga, et naer on hoopis rohkem väärt kui kõik maailma rikkused, ning püüab seda tagasi saada. Kuid see näib olevat üsna võimatu ülesanne. Populaarse lasteraamatu kordustrükk peaks eriti rõõmustama neid, kel seda koolilugemiseks vaja, aga ka kõiki teisi hea lasteraamatu sõpru.

Muhedat lugemist!

(144)