Sildiarhiiv: merike ivask

Soonurme külakoosolekul vastuseta jäänud küsimused

Tere!

Edastan Teile Soonurme külakoosolekul osalenud inimeste kirja ning jään sellele vastust ootama.

16. aprillil 2014 a. kell 18.00 toimus Soonurme raamatukogus Kulja ja Soonurme küla koosolek. Koosoleku korraldajad Merike Ivask ja Ingrid Härm olid kohale kutsunud Lüganuse vallavanema, mõlemad abivallavanemad, vallavolikogu esimehe, haridus- ja kultuurinõuniku.
Abivallavanem Annika Kapp andis ülevaate sellest, kui vähe on Lüganuse vallas elanikkonda ning kinnitas, et eriti vähe on vallas lapsi. Probleemi lahendamiseks suunas A.Kapp kohalolijaid selles küsimuses rohkem „tööle“. Koosolekul osalejatest suurem osa olid vanurid ja keskealised, kelle panus valla elanike arvu kasvu on juba ammu antud. Nii mõnigi tundis end solvatuna. Kas see tõesti on abivallavanema ainuke plaan panna vanad ja hilises keskeas olijad lapsi “tegema”? Igatahes jääme huviga ootama A.Kappi isiklikku eeskuju probleemi sellisel lahendamisel.
Lüganuse valla elanikkond ning selle aimatavad probleemid olid A.Kappil kindlasti teada antud töökohale kandideerimise ajal. Kuna A.Kapp osutus valituks mitme kandidaadi seast, siis võib eeldada, et tal oli välja pakkuda ka lahendusi nendele probleemidele. Käesolevaga palungi, et A.Kapp annaks avalikult – näiteks valla ajalehe vahendusel – ülevaate sellest, milliseid meetmeid ta plaanib kasutusele võtta, et vallas sündivus suureneks, siia tuleks rohkem noori peresid, suurte perede laste vanematel suureneks kindlustunne tuleviku suhtes ja kooli lõpetanud noored ei lahkuks vallast või vähemalt tuleksid siia tagasi.
Koosolekul esines ka haridus- ja kultuurinõunik Merike Rihti Kuuse, kes teatas, et hetkel toimuvad „vaatlused“ ja „uurimised“, muudatused hakkavad toimuma lähemal ajal. Palume, et haridus- ja kultuurinõunik annaks nüüd ka rahvale avalikult teada, millised on “vaatluste ja uurimiste” tulemused ning millised on need muudatused, mis lähemal ajal aset leidma hakkavad.
Paljud Soonurme koosolekule tulnud lootsid neid vastuseid kuulda koosolekul, kahjuks seda ei juhtunud. Samuti ei andnud koosoleku korraldajad võimalust vallaametnikele kirjalikult küsimusi esitada. Ja kui päris aus olla, siis kõik kohalolijad võivad tunnistada seda, et kohati kiskus asi üsna inetuks. Jah, selliseid koosolekuid on nähtud varemgi, nõukogude ajal, partorgi juhtimisel, koos seltsimees Taskuga (mäletate filmi “Viini postmark”?), kes seekord õiges kohas hõikas: “Diktaator! Diktaator!”. Uskumatu, et tänapäevalgi veel näeb selliseid koosolekuid, kus ühte inimest tahetakse iga hinna eest süüdlaseks teha ja avalikult rahvavaenlaseks kuulutada.

Grupp koosolekul osalenud “seltsimehi”

(514)

Merike Ivask: “Ebameeldivad üllatused esimesest koolipäevast…”

Merike Ivask

Mulle meeldib, kui inimesed tahavad asju paremaks muuta. Selleks on väga lihtne moodus: tuleb endalt küsida – MIKS on see nii ja KUIDAS saaks asju muuta? Kui sa leiad nendele küsimustele vastuse ja hakkad olukorda muutma selliseks nagu sinu arvates peaks olema, siis muutuvadki asjad paremaks. Kahjuks ei ole see lihtne arusaamine väga paljudele inimestele kohale jõudnud ning jätkavad vingumist halva olukorra pärast või siis lahkuvad riigist, öeldes: “Eestis ei ole võimalik elada!” Tegelikult on asi nende inimeste saamatuses, sest selle asemel, et midagi paremaks muuta, minnakse lihtsama vastupanu teed ning nauditakse head elu seal, kus keegi on nende eest juba asjad korda teinud.

Juba teist korda pean ma väga lühikese aja jooksul Maidla Kooli kaitseks sõna võtma, sest ma ei saa lubada, et ühe inimese põhjendamata seisukohad saaksid avalikkuse ees kinnistunud nagu oleks koolis kõik väga halvasti.

24. märtsil saatsin ma Merike Ivaskile kirja, kelle Facebooki sein kritiseeris emotsionaalselt Maidla Kooli juhti ilma ühegi selgituseta:

Tere!

Arvestades asjaolu, et Te olete saatnud mulle FB sõbrakutse, siis arvatavasti ei vaja minu isik tutvustamist.
Minuni jõudis link Teie FB ajajoonlt ning pööran tähelepanu asjaolule, et seal on väga palju häirivaid märkusi Maidla Kooli direktori Meelike Abroi aadressil. Arvamuse avaldamise ja vingumise vahe on see, et peavad olema faktid ja võimalikud lahendused kui olukord ei meeldi. Soovitan need postitused muuta avalikust kinniseks muuta või siis koostada korralikud sissekanded, mida oleks hea lugeda ning millele oleks mõtet ka vastukaja oodata.
Kui Te ei võta minu ettepanekut tõsiselt, siis pean Maidla Kooli kaitseks avaldama õienduse Klassilehel ning soovitan kooli direktoril pöörduda kohtusse õigluse jaluleseadmiseks, kuna Teil puudub igasugune õigustus inimest lihtsalt laimata.

Sain samal päeval vastuse:

Tere,härra Teuli! Tänan tähelepanu eest aga,kuna vald pole siiani suutnud minu probleeme kooliga lahendada,siis ei leidnud ma muud võimalust,kui pöörduda sotsiaalmeedia poole.Minu faktidest on vald teadlik ja kui soovite võite sealt küsida-iseasi,kas neid on õigus väljastada.Kedagi ma niisama laimama ei hakka ja teile ma kindlasti ka põhjendama ei pea.Kui klassileht on õige koht sellisteks asjadeks,siis palun-minul pole karta midagi.

Kui inimene hakkab esimesel septembril pihta sellega, kui ebameeldiv oli tal saalis istuda siis,  kui üks õpilastest 1. septembril aktusel minestas. Või kui inimene üritab salaja vestlust salvestada ning sellele tähelepanu juhtimine kui ebaseadusliku jälitustegevuse läbiviimine, rikub ära tema sõbrapäeva? Seada kahtluse alla koolijuhi pädevus oma ametikohale, kui viimane ei vabandanud proua ees, sest julges avaldada oma arvamust, mis talle ei meeldinud?
Ma ei ole ennast kõikide peensustega kurssi viinud, sest tean, et nende väljaütlemiste taga ei ole probleem mitte koolil, vaid Merike Ivaskil ning nendele nö tõstatatud probleemidele võiks reageerida ainult siis, kui oleks esitatud ka küsimused MIKS ja KUIDAS. Antud juhul on tegemist ainult ühe inimese kibestumisega maailma ees.

Uljam Teuli

(1891)