Uuenenud Maidla Kool alustab õppeaastat

Lasteaed suvel
Maidla Kooli üheks suuremaks eeliseks on sealne keskkond: ilus koolimaja, palju ruumi mitmesugusteks õuesõppetegevusteks, õu, mida jagavad nii lasteaia- kui koolilapsed.

Maidla Kool alustab õppeaastat uuenenud sisuga – uuenenud on õppevahendid, valmimas on kooli uus arengukava, mis paneb paika lähima aja planeeritud uuendused, koolis alustab tööd mitu uut õpetajat ning augusti lõpus võtab Ruth Eliaselt direktorikohustused üles Meelike Abroi.

Kui eelmisel aastal alustas Maidla Kool verivärske lasteaiahoonega, siis selle suve
jooksul suuri ehitustöid mõisakompleksis tehtud ei ole. See aga ei tähenda, et kooli uuendamine ja parandamine oleks seisma jäänud. Vastupidi. Uus kooliaasta algab senisest kvaliteetsemate ja nüüdisaegsemate õppevahenditega – lisaks kooli arvutiklassile ning õpetajatele soetatud uutele arvutitele muretseti loodusainete õppimiseks kasutatavat tehnikat (pH-, CO2- ning gaasilise hapniku sensorid), dataprojektorid, aga ka huvikooli tegevuseks vajalikke instrumente ning seadmeid multimeediaklassile. Kokku investeeriti sellesse 27 720 eurot.

Last tuleb märgata

Suurimaks uuenduseks koolis on siiski õpetajaskond, alates direktorist, kes asub ametisse vahetult enne kooliaasta algust. Peale tema on Maidlas veel mitu uut õpetajat, kes hakkavad õpetama vene ja inglise keelt, lisaks võetakse ametisse logopeed. Praegu otsitakse veel matemaatika ja eesti keele õpetajat. Kui esimese koha täitmiseks on praeguseks soovi avaldanud kaks inimest, siis eesti keele õpetaja ametikoha täitmiseks käivad praegu usinad otsingud. “Eesti keel on kooli üks tähtsamaid õppeaineid ning kindlasti saab see koht ka täidetud – ehkki avaldusi sellele kohale pole esitatud, tahame uurida, kas Kiviõlisse ja Lüganusele, kus samuti eesti keele õpetajat otsitakse, on avaldusi laekunud. Kindlasti me inimese leiame, kasvõi enda tutvusringkonnast,” kinnitas Abroi, et just kaadriküsimuste lahendamine on saanud tema esimeseks ülesandeks Maidla koolis. “Õpetajaskond ongi kõige olulisem küsimus – kui töötajad on head, on õpilastel koolis parem ning vanemad on rahul,” lisas ta.
Abroi peabki koolis kõige olulisemaks lapsi. “”Märka õpilast” võiks olla meie moto,” ütleb ta ning leiab, et märkamist ja aitamist vajavad kõik, olgu nad siis õpiraskustega või vastupidi, väga andekad. Õpilasel peab olema koolis huvitav ning ta peab tundma, et saab koolis hakkama. Väikeses koolis nagu Maidla on selline asi võimalik.
Märgata ei tule aga mitte ainult lapsi, vaid ka vanemaid ning nende nägemuste ja ideedega tuleb arvestada nii palju kui see on võimalik. Nüüdki, kui valmimas on kooli arengukava, on vanemate aktiivne kaasarääkimine väga teretulnud ning Abroi leiab, et nende pakutud uuendustega tuleks kindlasti ka arvestada. Nii palju, kui seadusandlus ja võimalused lubavad. “Loomulikult ei saa me eirata hariduslikke määruseid ning õppekavadele pandud nõudeid, kuid need ettepanekud, mis on mõistlikud, saavad kõik rakendatud. Näiteks praegu on juba sisse kirjutatud ühiste õppeeksursioonide korraldamine,” tõi ta näite.
Kool peab olema avatud ka vanematele. Värske direktor leiab, et kui vanem soovib tulla tundi jälgima, siis peab talle selleks võimaluse andma. Koostöö erinevate huvigruppide vahel peab toimima ning see annab parima lahenduse.
“Selge on aga see, et muudatused ja uuendused koolis  ei tohi käia üleöö,” kinnitab Abroi, et haridusasutus peab olema stabiilne ja turvaline ning suured ja äkilised muudatused lükkavad selle kreeni. Seetõttu tuleb asju teha järk-järgult ja rahuliku tempoga.
Maidla Kool alustab oma uut õppeaastat sarnaselt eelmisele aastale, kui pärast suuri muudatusi lisandusid lasteasutus ning huvikoolitegevused. Ka sellel aastal alustab lisaks alus- ja põhihariduse andmisele tegevust huvikool, kus on laulustuudio ja jalgpallitreeningud. Uuendusena kaalutakse ka kandlemängu lülitamist huvikooli – algõppe saavad lasteaialapsed sealselt õpetajalt Pille Kekkilt, kes võiks kandlemängu neile ka huvikoolis õpetada.
“Kas see nimekiri võiks veel täieneda, oleneb paljuski ka uutest kooli tulevatest õpetajatest. Mina näiteks olen hariduselt saksa filoloog ning võiksin õpetada saksa keelt. Loodan, et ka teistel õpetajatel on tagavaraks midagi, mida võiks lastele lisaks tavalisele õppetööle pakkuda.
”Kui viimastel aastatel on koolis käivitunud kodutütarde tegevus, siis uus direktor näeks hea meelega, et aktiivselt hakkaksid toimetama ka noorkotkad.

Vanemad huvikooli

Suuremad uuendused peaks paika panema koostamisel olev kooli uus arengukava. Arengukava võtab üle need uuendused ja plaanid, mis olid sisse kirjutatud eelmisesse. Muuhulgas tähendab see, et jätkatakse liiklusõppega ning lastele jääb võimalus koolis hommikusööki süüa. Tuleb aga  ka uuendusi, millest olulisemad puudutavad vast just huvikooli, kuhu tahetakse lisaks lastele kaasata ka täiskasvanud. “Idee on selles, et kogu valla huvitegevust puudutav osa võiks koonduda ühe organisatsiooni alla ning see võiks olla huvikool,” ütles arengukava kokku pannud Ruth Elias. Sel juhul hõlmaks huvikool kõiki vanuserühmi ja tegevusi alustades beebikoolist kuni memmede laulukoorini välja. “See annaks võimaluse juhendajaid koolitada, ühtlustada neile esitatavaid nõudmisi ning toetada nende tegevust – neil oleks koht, kust abi küsida, samuti saaks seal suhelda ning kogemusi jagada.” Laias laastus  agab uus arengukava huvikooli neljaks suunaks: õpilaste tunnijärgsed tegevused,  muusika-, kunsti- ja spordisuund, kogu pere huvitegevus ning täiskasvanute huvitegevus. Perede huvitegevuse all peetakse silmas seda, et ajal, kui vanem toob lapse trenni või ringi, leiab ta kohapeal ka ise tegevust ning vastupidi – sellel ajal kui emmed-issid tantsu löövad, ei pea lapsed igavlema, vaid neile pakutakse  mitmesuguseid käelisi tegevusi. “Nii keraamika kui ka projektipõhisena koolis tegutsenud sõudmise puhul on vanemad uurinud, kas ka neil oleks võimalus midagi teha. Kasvõi sellesama tegevusega liituda. Ja miks ka mitte – määrav pole ju vanus, vaid tahe,” tõdes Elias. Uus arengukava on praegu koostamisel. Peagi tuleb selle avalikustamine, kus sellega saavad tutvuda ja oma ettepanekuid teha kõik valla elanikud.

ALLIKAS: Maidla Sõnumitooja

Uue kooliaasta ootuses

Koolilastel kestab veel koolivaheaeg, õpetajatel suvepuhkus. Uue direktorina igatsen juba kooli. Endise õppealajuhatajana olen harjunud augusti keskel tööle asuma, et teha algavaks õppetööks põhjalikke ettevalmistusi. Maidla koolis pean end kurssi viima kõikide valdkondadega, tutvuma õpilastega, nende vanematega, õpetajatega…

Kes ma olen ja kust tulen? 

Ma olen lapsest saadik tahtnud õpetajaks saada. Põhikoolis ja hiljem keskkoolis õppides palutigi mõnikord tunde asendada, põhikoolis õppides lubasid õpetajad laste töid kontrollida. Teadsin juba 5. klassis, et minust saab saksa keele õpetaja. Saksa keelt ja kirjandust õppisingi süvendatult endises Rakvere 1. keskkoolis. Saksa filoloogi hariduse omandasin Tartu ülikoolis. Olen õppinud Saksamaal ja Austrias.
Sageli räägin oma õpilastele, et saksa keele omandamisele aitas kaasa kirjavahetus Saksamaa kooliõpilastega, kellega suhtlen senini. Oma õpetajatööd alustasin Põlula koolis saksa keele õpetajana. Kuna elasin koolimajas ning internaat oli samas majas, töötasin ka öökasvatajana. Ma olen ikka õpilastega igasugustel ettevõtmistel kaasa löönud – olgu see siis füüsiline töö, matkad või laagrid.
Põlula koolis töötades sain oma pedagoogiliseks tegevuseks tõeliselt hea karastuse, kuna üsna noore õpetajana tehti mulle ettepanek töötada õppealajuhatajana. Edasi tuli tegevus Rakvere gümnaasiumis, kus õpetasin saksa keelt ning töötasin õppealajuhatajana. Minu vastutusalaks oli võõrkeeled. Selles koolis arenesin ja arendasin ennast. Eriti meeldejäävaks kujunes õpilasvahetus Saksamaal asuva sõpruskooliga.
Kui ma RG algklassiosaga Rakvere vene gümnaasiumisse läksin, õppisin seal lahendama hoopis teistsuguseid olukordi ning olema tolerantne vene õpilaste ja õpetajate suhtes. Mingil hetkel tundsin, et see töö ei rahulda mind, jäin RG põhitegevusest eemale. Ootamatult tuli pakkumine asuda õppealajuhatajana tööle Kunda ühisgümnaasiumi. Palju oli imestajaid, et nii raskesse kooli tööle lähen. Iga uus algus on raske. Vahel on ka lõpud rasked.
Maidlasse tulen ju tegelikult teist korda. Ei olnud ma siiski möödunud aastal veel nö valmis, lahkusin ning õpetasin aasta Aseri keskkoolis saksa keelt. See aasta andis mulle meelekindlust. Otsustasin uuesti kandideerida, sest koht on nii suurepärane ja eks natuke kripeldas ka, et lahkusin.

Mis ootab ees? 

Tööd ja muret on üksjagu – kõige raskem ülesanne on leida eesti keele ja matemaatika õpetajad. Rõõmustab see, et üle pika aja asub tööle logopeed-klassiõpetaja. 1. klassi asub juhatama/õpetama laste ja lastevanemate poolt armastatud õpetaja Hedi Kadover.
Olen tänulik Ruth Eliasele, kes on palju tööd teinud kooli dokumentatsiooniga. Uuel õppeaastal tahan pühenduda tööle õpetajaskonnaga ning kõigi teistega, kelle jaoks kool midagi tähendab.
Tänases ühiskonnas peab õpetaja ennast pidevalt koolitama ja õppima, et ajaga kaasas käia. Väga oluline on kooli- ja lapse arengupsühholoogia tundmine.
Minu jaoks on laps kõige olulisem. Õpetajatena peame andma endast maksimumi, et aidata kaasa lapse arengule. Samas on veelgi olulisem koostöö lapsevanemaga.
Uue kooliaasta lävel soovin kõigile üksteise mõistmist, toetamist, väärikust ja lugupidamist ning et lapsed ikka Maidla kooli õppima tuleksid!
MEELIKE ABROI

(370)

Üks arvamus “Uuenenud Maidla Kool alustab õppeaastat” kohta

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.