Volikogu liikme eriarvamus

Lüganuse valla dokumendiregis on registreeritud Enno Vinni eriarvamus 1-7/1122 26. 06 2014 toimunud Lüganuse volikogu istungi kohta:

Eriarvamus 26. juuni 2014.a. istungil kinnitatud päevakorra ja päevakorrapunkt 13 (laenulepingu tingimuste muutmine) kohta

1. Eriarvamus 26. juuni 2014.a. päevakorra ning sellega seonduvalt volikogu juhatuse tegevuse kohta päevakorra projekti ja istungite ettevalmistamisel ning volikogu töö korraldamisel.
20. juunil 2014.a. edastas volikogu esimees Marja – Liisa Veiser volikogu istungi kutse, milles teavitas, et Lüganuse Vallavolikogu I koosseisu XIII istung toimub 26. juunil 2014 kell 16.00 Oandu Külastuskeskuses. Tutvunud volikogu päevakorraga, kus oli kirjas 20 päevakorrapunkti, tekkis küsimus: kas esitatud päevakord vastab Lüganuse vallavolikogu töövõimele ja „konveiermeetodil“ toodetav otsuste ja teiste õigusaktide vastuvõtmine tagab nende piisava kvaliteedi? Näiteks ise jõudsin läbi töötada (pühadeaegne periood) ja olin võimeline istungil konstruktiivselt kaasa rääkima paari päevakorrapunkti arutelul (olen 25 aastat seotud tegevusega kohalikus omavalitsuses). Samas oli ilmselge ja leidis ka istungil kinnitust, et komisjonid ei suutnud piisava põhjalikkusega esitatud materjale läbi töötada (näiteks päevakorrapunkt 7). Volikogu istung kujunes rohkem dokumentide vastuvõtmiseks vajalikke häälte fikseerimiseks, kui konstruktiivseks ja sisuliseks aruteluks olgugi, et oli päevakorrapunkte, mis vajasid väga põhjalikku eeltööd ning mille pealiskaudne menetlemine võib tulevikkus kaasa tuua vallakodanikele tõsiseid probleeme (näiteks päevakorrapunktid 7 ja 13). Volikogu on töötanud peaaegu 8 kuud ja siiani ei ole suudetud oma tegevusega järjepeale saada. Olen seisukohal, et viga on volikogu ja tema komisjonide töö korraldamises/planeerimises, mis kuulub juhatuse pädevusse. Kõige kurioossem näide on, et juuni kuus oli kaks istungit, millest üks kahe päevakorrapunktiga ja teine kahekümnega (!). Tegin peale volikogu istungi kutse kättesaamist alljärgneva ettepaneku, mis käsitles saadetud päevakorda ja volikogu edaspidist töökorraldust:
1. Juuli kuus kutsuda kokku eraldi istung.
2. Saadetud volikogu päevakorra vaatab vallavalitsus kriitiliselt üle ning teeb ettepaneku (arvestades prioriteetsust), millised 50% päevakorda lülitatud punktidest saab viia juuli kuusse.
3. Vallavalitsus esitab volikogu juhatusele graafiku, millised eelnõud ja küsimused millisesse kuusse lülitada (arvestades küsimuste olulisust). Volikogu juhatus koostab aasta lõppuni volikogu tööplaani, milles on volikogu koormus hajutatud 6 kuu peale. Maksimaalsed päevakorrad kuni 10 punkti. Paralleeelselt töötab juhatus välja ka komisjonide tööplaani vajalike eelnõude läbivaatamiseks.
4. Vajadusel tuleb kasutada erakorralisi istungeid (koos korralise istungiga kuni 2 istungit kuus).
5. Volikogu töö kvaliteedi parandamiseks tuleb istungite aeg tuua kella 18.00 – i pealt varasemaks (õhtuks on enamus väsinud ja kaasa töötamise võimekus madal). Kui volikogu liikmetel võivad tekkida probleemid töölt ärasaamisega, siis seda peaks suhetes tööandjaga reguleerima KOKS.
Eriarvamus: Kuna minu ettepanekut 26. juuni 2014.a. volikogu istungi päevakorra muutmise osas ei arvestatud ning ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti ettepaneku mittearvestamiseks nii volikogu juhatuse, kui ka vallavanema poolt ei esitatud, siis jään istungil kinnitatud volikogu päevakorra osas eriarvamusele, sest volikogu töövõimele mittevastav päevakord ei taga küsimuste piisava kvaliteediga ettevalmistamist enne istungit, ajapuudusel konstruktiivset arutelu ja volikogu liikmete arvamuste ärakuulamist istungil ning sellele järgnevalt vastuvõetavate õigusaktide/dokumentide piisavat kvaliteeti, mis vastaksid vallakodanike õigustatud ootustele. Siinkohal ma ei kahtle volikogu liikmete subjektiivses töövõimes vaid volikogu juhatuse poolt sundseisu pandud volikogu, kui terviku töövõimes.
2. Eriarvamus 13. päevakorrapunkti „Laenulepingu tingimuste muutmine“ osas
26. juuni 2014.a. istungi päevakorras oli päevakorrapunkt 13 all arutusel Maidla valla ja Eesti Energia AS ning Eesti Energia Kaevandus AS vahel 25. veebruaril 2011.a. sõlmitud koostöölepingu lisaks oleva laenulepingu oluliste tingimuste (laenulimiit) muutmine. Koostöölepingu punkt 2.1. ja punkt 2.2. sätestavad:
2.1. Lepingu sõlmimise eesmärgiks on Pooltevahelise koostöö tõrgeteta toimimise ja efektiivsuse tagamine Arendaja majandusstrateegiliste eesmärkide elluviimisel seoses Uus-Kiviõli uuringuväljal planeeritavas Uus-Kiviõli kaevanduses põlevkivi kaevandamise ja Aidu kaevanduses (karjääris) toimuva põlevkivi kaevandamisega kaasneda võivate ja kaasnenud negatiivsete mõjude ärahoidmiseks, leevendamiseks ja kompenseerimiseks ning kohaliku kogukonna jätkusuutliku sotsiaalmajandusliku arengu tagamiseks võetavate meetmetega.
2.2. Poolte poolt kokkulepitav koostöökorraldus ja võetavad Leevendusmeetmed peavad tagama, et Uus-Kiviõli kaevanduse käikuandmise, töötamise ja sulgemisega ning Aidu karjääri töötamise ja sulgemisega kaasnev vahetu või kaudne negatiivne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile, varale ning kohaliku kogukonna jätkusuutlikule arengule oleks võimalikult väike ega kahjustaks neid ülemääraselt.

Kui võtta päevakorda koostööleppe mingi osa muutmine, siis tuleb kõigepealt vaadata/kaaluda, kuidas see muudatus mõjutab dokumenti tervikuna ning esmalt selle eesmärki ja eesmärgi saavutamiseks vajalike kohustuste täitmist (eesmärgi saavutamist). Laenuleping on üks vahend koostööleppes toodud eesmärkide ning nende saavutamiseks vajalike tegevuste elluviimisel. Laenulepingus seotud tingimustega kaasnevad ka valla poolsed kohustused, mis peavad tagama valla elanikele elamisväärse elukeskkonna peale Aidu karjääri sulgemist ja enne Uus – Kiviõli kaevanduse käikuandmist. Koostööleppest on vallaelanikel tekkinud õiguspärane ootus. Samas kui soovitakse võtta menetlusse nii olulise dokumendi nagu seda on eespool nimetatud laenulepingu muutmine, mis mõjutab väga suurt osa tänase Lüganuse valla inimestest (Uus – Kiviõli kaevanduse territoorium – 286 ha tööstusterritooriumit), siis tuleb esmalt teha selgeks, milline oli dokumendi vastuvõtmisele eelnev menetlus, kas oli ja kui palju oli kaasatud eelnevatesse aruteludesse avalikust, milline oli vastuvõtmisele eelnevate läbirääkimiste formaat (millisel tasemel toimusid läbirääkimised, kellel olid volitused läbirääkimisteks jne.). Sama formaati ja menetlusvormi tuleb järgida ka koostööleppe muudatuste ettevalmistamisel ja läbirääkimistel. Koostööleppe sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel osalesid Maidla vallavolikogu esimees, vallavanem ja lisaks maaelu komisjoni poolt määratud üks komisjoni liige. Läbirääkimiste raamistiku ja konkreetsetele isikutele volitused läbirääkimisteks andis Maidla vallavolikogu (v.t. käesoleva eriarvamuse lisad). Läbirääkimistele eelnesid kohtumised uue kaevanduse territooriumile jäävate külade elanike ja arvamusliidritega. Läbirääkimistest enne koostöölepet kinnitavat otsust anti volikogule igal istungil jooksvalt informatsiooni läbirääkimiste käigu kohta ning vajadusel korrigeeris volikogu kokkuleppimiseks vajalike ning olulisi tingimusi. Selline on formaat, mida oleks tulnud arvestada ka käesoleva laenulepingu oluliste tingimuste muutmisel. Samas on koostööleping Eesti Energia Kaevanduste AS – le väljastatud Uus – Kiviõli kaevanduse kaeveloa üheks eritingimuseks. Kuna koostööleppe toob välja konkreetsed tegevused, mis on vajalikud kaevandustegevusega kaasnevate negatiivsete sotsiaalsete mõjude vähendamiseks ja määrab ära osapoolte kohustused, et neid mõjusid ärahoida või minimeerida, siis valla poolsete kohustuste katteks oli Eesti Energia AS – i poolne laen. Vastuvõetud otsuses puuduvad selged finanstagatised kohustuste täitmiseks. Ükski dokument ei ole dogma, seda ei ole ka käesolev koostööleppe, kuid kindlatest reeglitest tuleb kinni pidada. Täna oli võimalus võtta volikogult luba läbirääkimiste alustamiseks koos etteantud läbirääkimiste raamistikuga, järgida vajalikku formaati (kaasates avalikkust) ja anda volitused konkreetsetele läbirääkijatele (rõhutan läbirääkijatele). Olemasolev koostööleppe oli Maidla valla põhine ning mõistlik ongi alustada uute läbirääkimistega arvestades uue ühendvalla huvisid ja tänaseks muutunud olukorda, kuid mingil juhul ei tohi muudatustega ohtu seada Uus – Kiviõli kaevanduse mõjusfääri jäävate inimeste elukeskkonda, arvestada tuleb nende arvamust. Oskuslikult ja korrektselt peetud läbirääkimiste tulemusena on täna eeldus saavutada arendajaga hea kokkuleppe, arvestades mõlema poole huve nagu tuleneb olemasoleva kokkuleppe eesmärkidest. Vallal on täna väga hea positsioon saavutada läbirääkimistega hea ning maksimaalselt vallakodanike huve arvestav tulemus. On piisavalt hoobasid ja võimalusi erinevate koostöövõimaluste leidmiseks. Võimalikest läbirääkimiste argumentidest kirjutasin varasemalt volikogu liikmetele saadetud kirjas.
Käesolevale laenulepingu muutmisele eelnes vallavanema poolne volikogu informeerimine laenu intresside muutmise osas. Sõnagi ei olnud, et läbirääkima hakatakse laenulepingu olulistes tingimustes, milleks on käesoleval juhul laenulimiit ja sellega seotud kohustused. Väide, et intresse ei ole käesoleva laenulepingu raames võimalik jooksvalt maksta on vale. Intresside tagasimaksmist võimaldab laenulepingu punkt, mis käsitleb laenu tagasimaksmist. Volikogu poolt puudusid vallavanemal volitused läbirääkimisteks koostööleppe olulisi tingimusi käsitlevas osas, volikogu poolt oli etteandmata läbirääkimiste raamistik (millises osas on lubatud läbirääkida) ning järgimata jäeti läbirääkimiste formaat. Uus – Kiviõli kaevanduse mõjupiirkonda jäävatel vallaelanikel on seoses koostööleppega õiguslik ootus, et koostööleppes toodud kohustused ka täidetakse. Siit lähtuvalt on ka kohalikul omavalitsusel kohustus kaasata avalikkust koostööleppe muutmisprotsessi. Kõik see jäi otsuse vastuvõtmisele eelnevalt arvestamata. Kiirelt püüdsin volikogu liikmetele saata materjale (koostööleppe, laenuleping, esitlus Uus – Kiviõli kaeveloa taotluse KMH kohta) ja selgitusi lootuses, et volikogu liikmed jõuavad arusaamisele, et otsuse eelnõu on nõuetekohaselt ettevalmistamata ja mõistlik on otsustamine edasi lükata, kuni on vajalik ja korrektne menetlus läbi viidud (alustatud ja korrektselt läbiviidud läbirääkimised). Kahjuks jäid need pingutused tulemusteta.
Eriarvamus: Tuginedes eeltoodule ning esitatud selgitustele jään päevakorrapunkti 13 „Laenulepingu muutmine“ osas eriarvamusele, sest läbirääkimisteks koostööleppe olulisi tingimusi (laenulimiit) muutvas osas puudusid vallavanemal volitused, koostööleppe muudatuste ettevalmistamisel ja läbirääkimistel ei järgitud koostööleppe vastuvõtmiseelset formaati (volikogu otsus läbirääkimiste alustamiseks, volikogu poolt etteantud läbirääkimiste raamistik ja volituste andmine vallapoolsetele läbiräälijatele. Pean vastuvõetud otsust tulevase Uus – Kiviõli kaevanduse territooriumile jäävate vallakodanike huve mittearvestavaks põhjusel, et neid ei kaasatud otsuse ettevalmistusprotsessi.
Kokkuvõtte: Vastuseks omapoolsetele ettepanekutele ja tähelepanekutele sain volikogu esimehe eestvedamisel koostatud ja kuue volikogu liikme poolt allkirjastatud ning volikogu istungil etteloetud pöördumise: „Palume Teil lõpetada volikogu, komisjonide ning valitsuse konstruktiivse töö takistamine ja erinevate osapoolte vaheline vaenu õhutamine ning asuda koostööle“. Siinkohal jään veelkord eriarvamusele mõistete „konstruktiivne koostöö“, „vaenu õhutamine“ ja koostööle asumine“ defineerimisel. Kasutan ise selliste mõistete klassikalist ja üldtuntud defitsioone, mis kahjuks ei kattu pöördumises tooduga. Ka põhjendatud kriitikat tuleb taluda ning sellele argumenteeritult oponeerida või omaksvõttu korral sellest juhinduda. Oma tänase tegevuse illustreerimiseks toon ühe näite, mis kinnitab vastupidist pöördumises toodule. Olen Eesti Maavarade Komisjoni liige ning töötan kaasa Tallinnas toimuvatel komisjoni koosolekutel, osalen MaaPS eelnõu aruteludel, Maidla ajast (Maidla vallavolikogu ettepanekul olen keskkonnaministri poolt kinnitatud PÕKK töögruppi liige) püüan kaasa lüüa põlevkivi kasutamise riikliku arengukava koostamise töögruppi töös. Maidla vallavolikogu esimehe volituste ajal kuulus see volikogu esimehe tööülesannete hulka ja kulud/töö kaeti volikogu esimehe kompensatsiooniga. Täna teen kõike seda heast tahtest ja ühiskondlikel alustel, et ei katkeks selle valdkonna järjepidevus, mida on hiljem juba raske uuesti joonele saada. Kõike seda on vaja mitte üksi Maidla piirkonnal vaid kogu Lüganuse vallal arvestades Lüganuse piirkonnas lubjakivi ja kruusa varudega ning Maidla kandis põlevkiviga või siis Aidu sulgemisega kaasneda võivate probleemidega, mis on näiteks juba välja löömas Püssi piirkonnas.

Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt)
Enno Vinni
Volikogu liige

Manusena lisatud dokumendid
7. koosseisu 10. istungi protokoll 17.06.10
Ots nr 135 10 02 11 Koostööleppe heakskiitmine

(642)

2 arvamust “Volikogu liikme eriarvamus” kohta

  1. Kuigi ma pole juba ammu enam erapooletu vaid mul on välja kujunenud omad lemmikud, siis üritan ikka asju veidi objektiivsema nurga alt vaadata. Ühe volikogu liikme arvamus ei ole kindlasti mitte määrav kogu volikogu töös, kuid kuidas hinnata seda, et liigne töökoormus mida ka teised tunnistasid (“Samas oli ilmselge ja leidis ka istungil kinnitust, et komisjonid ei suutnud piisava põhjalikkusega esitatud materjale läbi töötada”), ei leia poolehoidu mõttele, et päevakorrapunkte ühtlasemalt jaotada? Mina järeldan sellest ainult seda, et ega volikogu liikmeid ei huvitagi eriti selle töö tulemus vaid oma töösse suhtutakse pealiskaudselt. Muidugi ei ole see kunagi olnud mingisugune saladus, et volikogusse üritatakse pääseda ainult selleks, et isiklikke ambitsioone täita, kuna ma ei ole kunagi näinud, et ükski valitutest tuleks väljaspool kriisiaega valijatega suhtlema, et näed olen seda ja toda teie heaks teinud.
    Märk maha, et volikogu teeb oma tööd üle jala, et hiljem oleks hea hinnangut anda, kas kvantiteedi ja kvaliteedi suhe on paigas.

  2. 26. juuni 2014 volikogu istungil anti Enno Vinnile üle teiste volikoguliikmete pöördumine https://klassileht.ee/wp-content/uploads/2014/08/Volikogu-liikmete-pöördumine180.pdf
    Allakirjutanud: Andrus Kütt, Galina Dmitrijevõhh, Marja-Liisa Veiser, Rait Raudsoo, Ülo Tuur, Tanel Siru
    Kuna väga oluline on ka taustaseltskond, siis külaliste registreerimise leht ka siia juurde https://klassileht.ee/wp-content/uploads/2014/08/Külaliste-registeerimise-leht182.pdf
    Kohal olid: Tõnu Lont, Allan Aron, Jaanika Liblik, Krisli Kaldaru, Eerika Varemäe, Merike Rihti Kuuse, Aksana Pungas, Katrin Urbala-Varusk

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.